Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas
Hodie contritum est ab ea caput serpentis antiqui

pühapäev, 31. mai 2009

Meenutus nuntsiuse jutlusest

Möödunud nädalal külastas Eestit uus apostellik nuntsius Baltimaades, peapiiskop Luigi Bonazzi. Lisaks mõne päeva eest esitatud informatsioonile on veel teada, et monsenjöör Bonazzi on teoloogialitsentsiaat ning psühholoogia ja haridusteaduse laureaat. 1977. aastal alustas ta õpinguid Paavstlikus Eklesiastika Akadeemias, kus koolitatakse Püha Tooli diplomaate. Pärast õpingute lõpetamist ja enne tööleasumist nuntsiusena Haiitil, on ta töötanud nuntsiatuurides Camerunis (1980-83), Trinidadis (1983-86) ja Maltal (1986-89), pressitoimetajana Hispaania nuntsiatuuris (1991-1994) ning pressinõunikuna Ameerika Ühendriikide (1994-96), Itaalia (1996-1999) ja Kanada (1999) nuntsiatuurides.

Kuuldavasti oli uuel nuntsiusel palju kohtumisi Eesti riigi mitmesuguste esindajatega. Muidugi andis ta üle oma volikirja Eesti Vabariigi presidendile:


Foto: Rain Sillavee

Meenutasime täna sõpradega peapiiskop Bonazzi jutlust möödunud neljapäevasel Missal. Võtan selle lühidalt kokku nende teemade nimetamisega, mida nuntsius oma jutluses puudutas. Palun ette vabandust, kui unustan midagi olulist mainida või omalt poolt midagi lisan.

Peapiiskop rääkis vajadusest teadvustada, et esmatähtis ei ole mitte meie armastus Jumala vastu, vaid Jumala armastus meie vastu, see, et me lubame Jumalal end armastada ja võtame tema armastuse vastu. Ainult nii oleme suutelised armastama tõeliselt Jumalat ja ligimest -- armastusega, mille me oleme Temalt vastu võtnud.

Teiseks osutas ta vajadusele tõusta selles Jumalalt vastuvõetud armastuses palvetades kõrgemale oma enda muredest (kuigi ka need on vaja tuua Jumala ette) ja hõlmata oma palvetega kogu maailma, paluda rahu eest maailmas, nende eest, kes kannatavad haiguste, õnnetuste, vaesuse ja sõdade tõttu, ebaõigluse ületamise eest ja nende pöördumise eest, kes veel Kristust ei tunne või keelduvad Teda vastu võtmast. Ühesõnaga, kui me võtame armastuse vastu Jumalalt, siis see avardab meie südant.

Ja kolmandaks tutvustas ta oma nägemust Pühimast Neitsi Maarjast. Maarja on see, kel pole midagi, kes võtab kõik vastu Jumalalt ja annab kõik ära -- Jumalale ja inimestele. Sellisena on ta iga kristlase Ema ja eeskuju.



Kui ma midagi mööda panin, siis palun korrigeerige.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse