Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas

kolmapäev, 3. juuni 2009

Kristlaste õigused ja kohustused

Kanoonilise Seaduse Koodeksist (tõlgitud paari aasta eest):

JUMALA RAHVAS

I OSA
KRISTLIKUD USTAVAD (Kaanonid 204 - 207)

Kaanon 204 §1. Kristlased on need, kes, kuivõrd nad on saanud ristimise kaudu Kristuse liikmeiks, moodustavad Jumala rahva. Seetõttu, saanud omal moel osaliseks Kristuse preesterlikus, prohvetlikus ja kuninglikus teenimises, on nad kutsutud ellu viima missiooni, mille Jumal usaldas Kirikule maailmas täitmiseks, vastavalt igaühe olukorrale.

§2. Kirik, moodustatud ja organiseeritud selles maailmas ühiskonnana, subsisteerib katoliku Kirikus, mille üle valitseb Peetruse ametijärglane ja piiskopid, kes on temaga osaduses.

Kaanon 205 Need usklikud, kes on Kristusega ühendatud Kiriku nähtavas struktuuris usu tunnistamise, sakramentide ja kirikliku valitsemise sidemete kaudu, on täielikus osaduses katoliku Kirikuga siin maa peal.

Kaanon 206 §1. Katehumeenid, see tähendab need, kes Püha Vaimu mõjutusel oma otsesel valikul paluvad vastuvõtmist Kirikusse, liituvad sellega erilisel moel. Selle sama soovi kaudu, nagu ka oma elu kaudu usus, lootuses ja armastuses, on nad ühendatud Kirikuga, kes juba hoolitseb nende kui omade eest.

§2. Kirik hoolitseb katehumeenide eest erilisel moel; kutsudes neid üles elama evangeelset elu ja juhatades neid pühade riituste pühitsemisse, omistab ta neile juba mitmesugused eelisõigused, mis on ainuomased kristlastele.

Kaanon 207 §1. Jumaliku sätte läbi on Kirikus, kristlastest ustavate seas pühitsetud vaimulikud, keda nimetatakse seaduses ka kleerikuteks; ülejäänud kristlasi nimetatakse ilmikuteks.

§2. Kristlaste mõlemas nimetatud rühmas on selliseid liikmeid, kes evangeelsete nõuannete tunnistamise läbi, kas tõotuste või muude Kiriku poolt tunnustatud ja sanktsioneeritud pühade sidemete kaudu, pühitsetakse Jumalale eriomasel moel ja annavad oma panuse Kiriku päästvasse missiooni; ehkki nende seisus ei kuulu Kiriku hierarhilisse struktuuri, kuulub see Kiriku ellu ja pühadusse.

I JAGU
KÕIGI KRISTLASTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED (Kaanonid 208 - 223)

Kaanon 208 Alates nende uuestisünnist Kristuses on kõik kristlased tõeliselt võrdsed oma väärikuse ja tegude poolest, mille kaudu nad kõik osalevad Kristuse Ihu ülesehitamises vastavalt igaühe eriomasele olukorrale ja funktsioonile.

Kaanon 209 §1. Kristlased on kohustatud alati, isegi neile eriomases tegevusviisis, hoidma alal osadust Kirikuga.

§2. Nad peavad suure hoolikusega täitma oma kohustusi üleilmse Kiriku ja selle osakiriku suhtes, millesse nad seaduse normide kohaselt kuuluvad.

Kaanon 210 Kõik kristlsed peavad suunama oma pingutused pühale elule ning Kiriku kasvamise ja pideva pühitsemise edendamisele vastavalt nende endi olukorrale.

Kaanon 211 Kõigi kristlaste kohus ja õigus on töötada nii, et pääste jumalik sõnum jõuaks üha enam kõikide rahvasteni igal ajastul ja igal maal.

Kaanon 212 §1. Teadlikuna oma vastutusest peavad kristlased järgima kristliku kuulekusega seda, mida pühad karjased, kuivõrd nad esindavad Kristust, usu õpetajatena kuulutavad või Kiriku juhtidena sätestavad.

§2. Kristlastel on vabadus anda Kiriku karjastele teada oma vajadustest, eriti vaimsetest vajadustest, ja oma soovidest.

§3. Vastavalt oma teadmistele, pädevusele ja prestiižile on neil õigus ja mõnikord isegi kohustus väljendada pühadele karjastele oma arvamust asjus, mis puudutavad Kiriku hüve ning teha oma arvamus teatavaks ülejäänud kristlastele, haavamata usu- ja moraaliühtsust, austusega oma karjaste vastu ning tähelepanuga isikute üldise hüvangu ja väärikuse suhtes.

Kaanon 213 Kristlastel on õigus saada pühadelt karjastelt toetust Kiriku vaimsetest hüvedest, eriti Jumala sõnast ja sakramentidest.

Kaanon 214 Kristlastel on õigus kummardada Jumalat vastavalt nende endi riituse normidele, mille Kiriku õiguspärased karjased on heaks kiitnud, ning järgida nende endi vaimse elu vormi, kuni see on kooskõlas Kiriku õpetusega.

Kaanon 215 Kristlased on vabad asutama ja juhtima ühendusi, mille sihiks on ligimesearmastus või vagadus või kristlike kutsumuste edendamine maailmas, ning pidama koosolekuid nende sihtide ühiseks järgimiseks.

Kaanon 216 Kuna nad osalevad Kiriku missioonis on kõigil kristlastel õigus edendada või alal hoida apostellikku tegevust ka iseendi ettevõtmistega, vastavalt nende seisusele ja olukorrale. Siiski ei tohi ükski ettevõtmine pretendeerida nimetusele 'katoliiklik' ilma pädeva kirikliku autoriteedi nõusolekuta.

Kaanon 217 Kuna nad on ristimise kaudu kutsutud elama kooskõlas evangeeliumi õpetusega, on kristlastel õigus kristlikule haridusele, mille kaudu neid tuleb õpetada õigesti püüdlema inimisiku küpsuse poole ning samas tundma ja elama pääste müsteeriumi.

Kaanon 218 Neil, kes on süvenenud pühadesse distsipliinidesse, on õiglane vabadus uurida ja väljendada oma arvamust mõistlikult selles valdkonnas, milles nad on asjatundjad, pidades samas kinni allumisest, mis on kohane Kiriku magisteeriumi suhtes.

Kaanon 219 Kõigil kristlastel on õigus olla vaba mistahes liiki sunnist oma eluseisuse valikul.

Kaanon 220 Kellelgi ei ole lubatud õigusvastaselt kahjustada isiku head nime ega rikkuda mistahes isiku õigust kaitsta omaenda privaatsust.

Kaanon 221 §1. Kristlased saavad õiguspäraselt nõuelda ja kaitsta neid õigusi, mis neil Kirikus on, pädevas kiriklikus foorumis vastavalt seaduse normidele.

§2. Kui pädev autoriteet kutsub neid kohtumenetlusele on kristlastel niisamuti õigus kohtumõistmisele vastavalt võrdselt rakendatud seaduse normidele.

§3. Kristlastel on õigus mitte saada kanooniliste karistuste osaliseks muidu, kui seaduse normi kohaselt.

Kaanon 222 §1. Kristlased on kohustatud toetama Kirikut selle vajadustes, nii et Kirikul oleks see, mida ta vajab jumalateenistuseks, apostellikeks ja ligimesearmastusetöödeks ning vaimulike mõistlikuks ülalpidamiseks.

§2. Samuti on nad kohustatud edendama ühiskondlikku õiglust, ning, meeles pidades Issanda käsku, toetama vaeseid omaenese vahenditest.

Kaanon 223 §1. Oma õigusi teostades peavad kristlased, nii indiviididena kui ühingutesse koondunutena, võtma arvesse Kiriku ühist hüve, teiste õigusi ning iseendi kohustusi teiste suhtes.

§2. Pidades silmas ühist hüve võib kiriklik autoriteet suunata kristlastele omaste õiguste teostamist.

II JAGU
ILMIKUTEST KRISTLASTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED (Kaanonid 224 - 231)

Kaanon 224 Lisaks kõikide kristlaste jaoks ühistele kohustustele ja õigustele ning neile, mis on sätestatud teistes kaanonites, on ilmikkristlased seotud kohustustega ja omavad õigusi, mis on loetletud käesolevas jaos.

Kaanon 225 §1. Kuna ilmikud, nagu kõik kristlased, on määratud Jumala poolt ristimise ja kinnitamise kaudu apostolaadiks, on nad seotud üldise kohustusega ja omavad õigust indiviididena või ühingutesse koondunutena töötada selle heaks, et
kõik isikud tunneksid jumalikku päästesõnumit ja võtaksid selle vastu kõikjal maailmas. See kohustus on veelgi tungivam nendes oludes, kus evangeelium saab inimesteni jõuda ja inimesed saavad Kristust tundma õppida ainult ilmikute kaudu.

§2. Vastavalt igaühe isiklikule olukorrale on nad seotud ka erilise kohustusega läbistada ajalik kord ja täiustada seda evangeeliumi vaimuga ning anda nõnda tunnistust Kristusest, eriti nende samade ajalike asjade kaudu ja täites ilmalikke funktsioone.

Kaanon 226 §1. Vastavalt nende endi kutsumusele on isikud, kes elavad abieluseisuses, seotud erilise kohustusega töötada abielu ja perekonna kaudu Jumala rahva ülesehitamiseks.

§2. Kuna nad on andnud elu oma lastele, lasub vanematel kõige tõsisem kohustus ja ühtlasi omavad nad õigust harida oma lapsi. Seepärast peavad eelkõige kristlikud vanemad hoolitsema oma laste harimise eest vastavalt Kiriku poolt edasiantud õpetusele.

Kaanon 227 Kristlastel on õigus selle vabaduse tunnustamisele, mis on omane kõikidele kodanikele maise linna asjades. Kasutades seda vabadust peavad nad siiski hoolitsema selle eest, et nende tegevus oleks kantud evangeeliumi vaimust ning kuulda võtma Kiriku magisteeriumi poolt esitatud õpetust. Lisaks peavad nad arvamuse-küsimustes vältima oma arvamuse esitamist Kiriku õpetuse pähe.

Kaanon 228 §1. Ilmikutele, keda on leitud selleks sobivat, võivad pühad karjased usaldada selliseid kiriklikke ameteid ja funktsioone, mida nad vastavalt seaduse sätetele saavad täita.

§2. Ilmikutele, kes paistavad silma vajaliku teadmise, arukuse ja moraalsuse poolest, võib usaldada Kiriku karjaste abistamise ekspertide ja nõuandjatena, ka seaduse normidele vastavates kogudes.

Kaanon 229 §1. Ilmikutel lasub kohustus ja neil on õigus omandada teadmisi kristliku õpetuse kohta vastavalt igaühe võimetele ja olukorrale, et olla võimelised elama vastavalt sellele õpetusele, seda ise kuulutama, vajaduse korral seda kaitsma ja osalema apostolaadis.

§2. Samuti on neil õigus omandada neid täielikumaid teadmisi pühades teadustes, mida õpetatakse kiriklikes ülikoolides ja teaduskondades või teoloogilistes instituutides, külastades nende loenguid ja omandades akadeemilisi kraade.

§3. Juhul kui on järgitud
nõutava sobivuse sätteid, võib õiguspärane kiriklik autoriteet usaldada neile ka mandaadi pühade teaduste õpetamiseks.

Kaanon 230 §1. Ilmikutest mehi, kes vastavad vanuse ja muude tingimuste poolest piiskoppide konverentsi dekreediga sätestatud nõudmistele, võib ettenähtud liturgilise riituse kaudu võtta püsival alusel vastu lektori ja akolüüdi teenimisametisse.

Ometi ei taga antud teenimisametite omistamine neile õigust saada Kirikult toetust või tasu.

§2. Ilmikud saavad täita liturgilistes toimingutes lektori funktsiooni ajutise volituse alusel. Kõik ilmikud võivad samuti täita kommentaatori, kantori või mõnda muud funktsiooni vastavalt seaduse normile.

§3. Kui Kiriku vajadus seda nõuab ja vaimulikud puuduvad, võivad ilmikud, isegi kui nad ei ole lektorid või akolüüdid, täita ka vaimulike teatud kohustusi, nimelt läbi viia sõnateenistust, juhatada liturgilisi palveid, jagada ristimissakramenti, ning jagada Püha Armulauda vastavalt seaduse sätetele.

Kaanon 231 §1. Ilmikud, kes pühendavad end püsivalt või ajutiselt Kiriku erilisele teenimisele, on kohustatud omandama kohase ettevalmistuse, mis on nõutav nende funktsiooni eeskujulikuks täitmiseks ning teostama seda funktsiooni kohusetundlikult, innukalt ja hoolikalt.

§2. Rikkumata kaanonis 230, §1 sätestatut ning järgides tsiviilseaduse sätteid, on ilmikutel õigus mõistlikule tasule vastavalt nende olukorrale, nii et nende endi ja nende perekonna vajadused saavad mõistlikult rahuldatud. Samuti on neil õigus kohasele sotsiaalsele toele, sotsiaalsele kindlustusele ja tervisesoodustustele.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse