Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas

neljapäev, 12. juuli 2012

teisipäev, 10. juuli 2012

pühapäev, 8. juuli 2012

Kutsumusest

Järgnev on tõlge portaali Catholic Culture asutaja dr. Jeffrey Miruse kirjutisest Living the Will of God: Vocation, Avocation, and Moment to Moment. Lisaks sellele, et see näib mulle iseenesest hea ülevaatena kutsumuse katoliiklikust käsitlusest, ajendas mind seda tõlkima purjetamise kujundi kasutamine, mis mõnede lugejate jaoks ehk arusaadavatel põhjustel on mulle südamelähedane. Kasutan siin vocation vastena 'kutsumust' ja avocation vastena 'kutset'.

reede, 6. juuli 2012

Msgr Nicola Bux UDK prefekti kaitsel

UDK konsultant msgr Nicola Bux vastab Vatican Insideri küsimustele UDK uue prefekti peapiiskop Mülleri mõningate seisukohtade osas, mida mõned traditsionalistid peavad hereetilisteks.

kolmapäev, 4. juuli 2012

Peapiiskop Chaput' jutlus Fortnight4Freedom lõpetamisel

USA piiskoppide korraldatud protestiaktsiooni Fortnight for Freedom lõpetamisel Philadelphia peapiiskopi Charles Chaput', O.F.M., täna peetud jutlus Washingtonis, Patuplekita Saamise basiilikas:

Isa Hugh S. Thwaithes Basic Catechism

Isa Hugh S. Thwaites, S.J., alustab oma uusi tutvusi küsimusega: "Kas olete katoliiklane?" Kui vastus on eitav, jätkab isa Hugh küsimuse vormis kinnitusega: "Ent te tahaksite olla, eks ole?" (CH)

Siin on isa Hugh audiovormis Basic Catechism.

Ja veel...

Instrumentum laboris oktoobris algava piiskoppide sünodi jaoks:

35. Apostlite missioon ja selle jätkumine algses Kirikus jääb evangeliseerimise alusmudeliks kõikidel aegadel kui sageli martüüriumiga märgitud missioon, millest annab tunnistust mitte ainult Kiriku ajaloo algus, vaid ka viimane sajand ning isegi meie endi aeg. Martüürium annab usutavuse neile, kes annavad tunnistust; nad ei otsi võimu ega kasu, vaid annavad iseendi elu Kristuse eest. Nad näitavad maailmale kaitsetut ent võimast armastust inimkonna vastu, mis antakse neile, kes järgivad Kristust kuni oma elu täieliku äraandmiseni, vastavalt Jeesuse kuulutusele: "Kui nad on taga kiusanud mind, kiusavad nad taga teidki" (Jh 15,20).

Ometi eksisteerivad kahjuks väärad uskumused, mis tõkestavad Hea Sõnumi kuulutamise kohust. Tõepoolest, "tänapäeval kasvab arusaamatus, mille tõttu paljud sageli Issanda evangeliseerimis-käsku kuulda ei võta või jääb see ebatõhusaks (vrd Mt 28,19). Sageli leitakse, et mistahes katse teisi religioossetes küsimustes veenda on nende vabaduse piiramine. Sellest vaatepunktist oleks lubatud vaid iseenese ideede esitamine ning üleskutse, et igaüks toimiks oma südametunnistuse kohaselt, püüdmata neid pöörata Kristuse ja katoliku usu poole. Piisab sellest, ütlevad nad, kui aidata inimestel saada inimlikumaks või ustavamaks iseenda religioonile; piisab õigluse, vabaduse ja solidaarsuse poole püüdlevate kogukondade ehitamisest. Lisaks ei tohiks mõnede arvates kuulutada Kristust neile, kes Teda ei tunne, samuti ei tuleks taotleda Kirikuga liitumist, sest võimalik oleks saada päästetud ka ilma Kristust eksplitsiitselt tundmata ning formaalselt Kirikuga liitumata." (Doctrinal Note on Some Aspects of Evangelization, 3)

36. Ehkki mitte-kristlased võivad pääseda armu läbi, mida Jumal jagab üksnes Temale teadaoleval moel, (V2, Ad gentes, 7) ei saa Kirik mööda vaadata tõsiasjast, et iga inimene püüab ära tunda Jumala tõelist palet ning saavutada täna Jeesus Kristuse, Jumala-kes-on-meiega sõprust. Kristuse, kes on Tõde, täielik järgimine ning Kiriku liikmeks saamine ei kahanda inimlikku vabadust, vaid pigem edendab seda ning viib selle täitumusele isetu armastuse ja kõikide inimeste hüvangu eest hoolitsemise kaudu. Milline hindamatu kingitus on elada Jumala sõprade kõikehõlmavas embuses, mis tuleneb osadusest Tema Poja eluandavas Ihus ja Veres, võtta Tema käest vastu see kindelolek, et meie patud on andeks antud, ning elada usust sündinud armastuses! Kirik igatseb, et kõik saaksid osa nendest rikkustest, nii et nad omandaksid tõe täiuse ja päästevahendid, et saavutada "Jumala laste kirkuse vabadus" (Rm 8,21). Kirik, kes kuulutab usku ja (k)annab seda edasi, jäljendab Jumalat ennast, kes astub osadusse inimkonnaga, andes oma Poja, kes omakorda valab välja Püha Vaimu, et inimesed saaksid uuestisündida Jumala lastena.

Evangeliseerimine ja Kiriku uuenemine

37. Kirik on evangeliseerija, ent ta alustab iseenese evangeliseerimisest. Ta on "nende kogukond, kes usuvad, läbielatud ja jagatud lootuse kogukond, vennaliku armastuse kogukond, ning ta peab lakkamatult kuulatama seda, mida ta peab uskuma, põhistust oma lootusele, uut armastuse-käsku. Ta on maailma kastetud Jumala rahvas, sageli kiusatud ebajumalate poolt, ning ta peab alati kuulatama teadaandmist 'Jumala suurtest tegudest', mis pöörasid ta Issanda poole; ta peab laskma Jumalal end taas kokku kutsuda ja -ühendada. Lühidalt, see tähendab, et kui ta tahab säilitada värskust, energilisust ja jõudu Evangeeliumi kuulutamiseks, vajab ta [ise] pidevat evangeliseerimist" (Paulus VI, Evangelii nuntiandi, 14, 15). Vatikani II Kirikukogu on jõuliselt tõstatanud Kiriku evangeliseerimise teema, püsiva pöördumise ja uuenemise kaudu, selleks et usutavalt evangeliseerida maailma (V2, Ad gentes, 5, 11, 12). Selles suhtes on täna endiselt tähenduslikud paavst Paulus VI sõnad, kui ta kinnitab evangeliseerimise esmasust ja tuletab kristlastele meelde: "Oleks kasulik, kui iga kristlane ja iga evangeliseerija palvetaks järgmise mõtte üle: inimesed saavad Jumala armu läbi pääseda ka muul moel, isegi kui me ei kuuluta neile Evangeeliumi; ent meie, kas meie saame pääseda, kui meie hoolimatuse või kartuse või häbenemise tõttu -- mida p. Paulus nimetas 'Evangeeliumi häbenemiseks' (Rm 1,16) -- või väärade ideede tagajärjel seda ei kuuluta?" (Evangelii nuntiandi, 74)

teisipäev, 3. juuli 2012

Evangeliseerimisest

Kord, mitte väga ammu, kuulsin üht preestrit jutlustamas, et me ei peaks nii väga oma usust rääkima või seda kuulutama, parem on "oodata, kuni meilt küsitakse, et mis meid toidab, et me nii hästi elame", või midagi sellist. Sattusin nüüd lugema kardinal Arinze lühikest sõnavõttu UDK dokumendi "Dokrinaalne märkus evangelisatsiooni mõningate aspektide kohta" tutvustamisel (14. dets. 2007), kus ta jõuliselt esindas teistpidist seisukohta, mis vastab minu arvates rohkem kristlase missioonile "minge ja kuulutage evangeeliumi kogu loodule":
"Meie kristliku usu jagamist teistega, kes veel ei tunne Kristust, tuleb käsitada armastusteona, eeldusel, et seda tehakse täieliku austusega nende inimväärikuse ja vabaduse suhtes. Tõepoolest, kui kristlane ei püüa levitada Evangeeliumi, jagades seda Jeesus Kristuse ülivõimsat tundmist (vrd Fi 3,8) teistega, siis võime kahtlustada, et see kristlane pole kas usus täielikult veendunud, või ei soovi isekuse ja laiskuse tõttu jagada pääsemise täielikku ja külluslikku vahendit oma kaasinimestega."

esmaspäev, 2. juuli 2012

NCR indervjuu peapiiskop di Noiaga

Väljaandes National Catholic Register ilmus põhjalik ja väga huvitav intervjuu hiljuti Ecclesia Dei komisjoni asepresidendiks määratud dominikaani, peapiiskop Augustine di Noiaga.

LISATUD 10.07
Veel üks intervjuu peapiiskop di Noiaga Vatican Insideris.

UDK uus prefekt





Püha Isa on määranud UDK uueks prefektiks Regensburgi senise piiskopi Gerhard Ludwig Mülleri, tõstes ta ühtlasi peapiiskopi seisusesse. Kardinal William Joseph Levada esitas oma lahkumispalve seoses 75 aasta vanusepiiri ületamisega möödunud aastal. Piiskop Müller on 64-aasatane. UDK prefektina on piiskop Müller automaatselt ka Ecclesia Dei Paavstliku Komisjoni, Paavstliku Piibli-komisjoni ja Rahvusvahelise Teoloogilise Komisjoni president. (Vt VIS, Andrea Tornielli (vt ka Vatican Insider), isa Z, Whispers in the Loggia, Paolo Rodari, John Allen, Hermeneutics of Continuity, Rorate Coeli, LifeSiteNews)

pühapäev, 1. juuli 2012

Läbirääkimised lähenevad lõpule?

Või siis jälle mitte.

13. juuni kohtumise järel UDK prefekti kardinal Levada ja SSPX ülema piiskop Fellay vahel tekkis korraks mulje, et lõpp on tõepoolest lähedal. Paraku selgus peagi, et ilmselt siiski mitte. Pigem võib olla algamas läbirääkimiste uus faas. Nagu kirjutati kohtumise järel DICI kommünikees: "Soov täiendavate selgituste järele võib päädida diskussioonide uue faasiga." Lugedes uuesti üle VIS kommünikee, võib sarnase vihje välja lugeda viimasest lausest: "Kohtumise lõpus väljendati lootust, et see täiendav võimalus reflektsiooniks aitab samuti kaasa täieliku osaduse saavutamisele P. Pius X Vennaskonna ja Apostelliku Aujärje vahel."