Normae de Indulgentiis

Enchiridion Indulgentiarum

Normid indulgentside kohta (mitteametlik tõlge, ladina.k)

N. 1 Indulgents on vabastamine Jumala ees ajalikust karistusest pattude eest, mille süü on juba andeks antud, mille vääriliselt valmistunud kristlane omandab kindlatel ja piiritletud tingimustel Kiriku tegevuse kaudu, kes lunastuse teenijana haldab ja rakendab autoritatiivselt Kristuse ja pühakute hüvituste varamut.

N. 2 Indulgents on osaline või täielik vastavalt sellele, kas see vabastab patu läbi teenitud ajalikust karistusest osaliselt või täielikult.

N. 3 Iga ustav võib omandada osalised või täielikud indulgentsid iseenesele või kohaldada neid surnutele asenduse kaudu.

N. 4 Kristlane, kes vähemalt kahetseva südamega sooritab osalise indulgentsiga seotud teo, vabastatakse Kiriku väe läbi ajalikust karistusest pattude eest selles ulatuses nagu ta ise oma teoga seda pälvib.

N. 5-N. 12 ... (käsitlevad volitusi indulgentse jagada)

N. 13 Mingi kindla liturgilise tähtpäevaga seotud indulgentsid kantakse üle sellele päevale, millele antud tähtpäev või seda asendav suurpüha üle viiakse.

N. 14 Mingi päevaga seotud indulgentsi omandamiseks, kui selleks nõutakse kiriku või kabeli külastamist, võib see toimuda eelmise päeva keskpäevast kuni ettenähtud päeva lõpetava keskööni.

N. 15 Kristlane saab omandada indulgentsi, kui ta kasutab pühendunult üht järgmistest hardusobjektidest, mis on kohaselt õnnistatud: krutsifiks või rist, roosipärg, skapulaar, medaljon.

N. 16 – § 1. Kiriku või kabeliga seotud indulgents ei lakka, kui täielikult hävinenud hoone viiekümne aasta jooksul samas või enam-vähem samas kohas sama nimetuse all üles ehitatakse.
§ 2. Hardusobjektiga seotud indulgents lakkab vaid juhul, kui antud objekt kas lakkab täielikult olemast või ära müüakse.

N. 17 – § 1. Selleks, et olla võimeline indulgentse omandama, peab isik olema ristitud, mitte ekskommunikeeritud, ja armu seisundis vähemalt ettenähtud tegude lõpetamise ajaks.
§ 2. Indulgentside tegelikuks omandamiseks peab selleks võimeline isik omama vähemalt üldist intentsiooni neid omandada ning peab sooritama indulgentsiga seotud teod ettenähtud aja jooksul ja õigel moel, vastavalt kontsessiooni mõttele.

N. 18 – § 1. Täisindulgentsi saab omandada vaid üks kord päevas; osalise indulgentsi aga korduvalt.
§ 2. Siiski saab kristlane omandada täisindulgentsi surma hetkel, isegi kui ta on samal päeval juba omandanud täisindulgentsi.

N. 19 Kiriku või kabeliga seotud täisindulgentsi omandamiseks nõutud tegu on selle harras külastamine, mille vältel loetakse Issanda palve ja usutunnistus (Pater ja Credo), kui kontsessioon ei näe ette teisiti.

N. 20– § 1. Täisindulgentsi taotlemiseks nõutakse lisaks igasuguse kiindumuse puudumisele mistahes pattu, ka kergesse, indulgentsiga seotud teo sooritamist ning kolme tingimuse täitmist, milleks on: sakramentaalne pihtimine, Armulaua vastuvõtmine ja palvetamine Ülemkarjase intentsioonil.
§ 2. Ühe pihtimisega võib omandada mitu täisindulgentsi; ent ühe armulauaühenduse ja ühe palvega Ülemkarjase intentsioonil omandatakse vaid üks täisindulgents.
§ 3. Kolm tingimust võib täita mitme päeva jooksul enne või pärast ettenähtud teo sooritamist; ometi on kohane, et armulauaühendus ja palve Ülemkarjase intentsioonil sooritataks samal, teo jaoks määratud päeval.
§ 4. Kui puudub täielik valmisolek või kui nõutud tegu ja kolme tingimust (võttes arvesse n. 24 ja n. 25 ettenähtud "takistusi") [täielikult] ei täideta, on indulgents ainult osaline.
§ 5. Ülemkarjase intentsioonil palvetamise tingimus on täidetud, kui loetakse tema intentsioonil üks Pater (Meie Isa) ja Ave (Ole tervitatud); ometi võib iga ustav lugeda mingi muu palve vastavalt igaühe hardus- ja pühendumisviisile.

N. 21– § 1. Teoga, milleks mingi seadus või käsk juba kohustab, ei saa omandada indulgentsi, kui vastavas kontsessioonis otseselt teisiti ei öelda.
§ 2. Kes aga sooritab teo, mis on talle määratud seoses sakramentaalse pihiga ja millega on seotud indulgentsid, saab samaaegselt rahuldada nii patukahetsuse kui ka omandada indulgentsi.
§ 3. Samuti pälvivad indulgentse pühitsetud elu instituutide ja apostelliku elu ühenduste liikmed oma palvete ja hardustegudega, mille ohverdamiseks või sooritamiseks neid kohustab nende elureegel või konstitutsioon.

N. 22 Mingi palvega seotud indulgentsi saab omandada lugedes seda palvet mistahes keeles, tingimusel, et palve tekst on pädeva kirikliku autoriteedi poolt heaks kiidetud.

N. 23 Indulgentsi omandamiseks piisab palve vahelduvast lugemisest koos teistega või ka selle mõttega järgimisest, kui seda loeb keegi teine.

N. 24 Pihiisad võivad muuta ettenähtud tegu või tingimusi nende jaoks, kes mingi legitiimse takistuse tõttu ei saa neid täita.

N. 25 Kohalikud hierarhid või ordinaariused võivad lisaks võimaldada ustavatel, kelle üle nad seaduse normide kohaselt autoriteeti omavad, pälvida täisindulgentse ilma tegeliku pihi ja armulauaühenduseta, kui nad elavad kohas, kus nad ei saa või saavad vaid raskustega pihil käia ja armulaual osaleda, tingimusel, et nad on kahetseva südamega ja võtavad need sakramendid vastu esimesel võimalusel.

N. 26 Kurdid ja tummad saavad omandada avalike palvetega seotud indulgentse, kui nad üheskoos teiste samas kohas palvetavate ustavatega ülendavad oma vaimu ja hardustunde Jumala poole; eraviisilise palve korral piisab sellest, et nad seda mõttes märkide abil või ainuüksi silmadega jälgivad.