Täna tahan ma mõtiskleda oma entsüklika Caritas in Veritate üle. Enam-vähem nelikümmend aastat pärast paavst Paulus VI entsüklikat Populorum Progressio pöördub see samuti inimkonna heaoluks eluliste sotsiaalsete teemade poole ja tuletab meile meelde, et nii indiviidide kui ühiskonna autentne uuenemine nõuab elamist armastuses Kristuse tões (cf. Eph 4:15), mis seisab Kiriku sotsiaalse õpetuse südames. Entsüklika ei püüa pakkuda tehnilisi lahendusi tänastele probleemidele, vaid keskendub selle asemel inimarengu jaoks asendamatutele printsiipidele. Kõige olulisem nende seas on inimelu ise, kogu tõelise arengu kese. Lisaks räägib see õigusest religioossele vabadusele, kui osale inimarengust, hoiatab õigustamatu lootuse panemise eest üksnes tehnoloogiale ja rõhutab vajadust õiglaste inimeste järele -- kes panevad tähele ühist hüve -- nii poliitikas kui ärimaailmas. Tänapäeval maailma mõjutavate eriti pakiliste probleemide osas käsitleb entsüklika mitmeid teemasid ning kutsub üles otsustavale tegutsemisele toidujulgeoleku ja põllumajandusliku arengu edendamiseks ning ühtlasi austama keskkonda ja seaduslikku korda. Rõhutatakse vajadust kindlustada ühtviisi nii poliitikute, majandusteadlaste, tootjate kui tarbijate poolt, et majandust kujundaks eetika, nii et ärimaailma ei kujundaks ainuüksi kasum. Kallid sõbrad: inimkond on üks perekond, milles iga arenguprogramm -- kui see on terviklik -- peab arvesse võtma inimeste vaimset arengut ja armastuse tões ajendavat jõudu. Palugem kõigi nende eest, kes teenivad poliitikas ja majanduse juhtimises ning eriliselt palugem riigipeade eest, kes kogunevad Itaalias G8 tippkohtumisel. Edendagu nende otsused tõelist arengut eriti maailma vaeste jaoks. Tänan teid.
“Et verbum caro factum est”
2 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaarid modereeritakse