Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas

esmaspäev, 30. mai 2011

Reformi-hermeneutika diskussioon jätkub

Seekord saab sõna benediktiin Basile Valuet, kel on öelda üht-teist nii Gherardinile ja de Matteile kui ka Rhonheimerile. Valuet' kriitika järel on viide David Werlingi artiklile väljaandes Remnant, kus ta vastab Giovanni Cavalcoli OP kriitikale, ning seejärel on ära toodud veel Rhonheimeri ja Cavalcoli märkused Valuet'le.

esmaspäev, 23. mai 2011

Kriitika ja hukkamõist

Hiljuti oli mul arvamustevahetus paari lähedase inimesega artikli üle, mille sõnumit me millegipärast üsna erinevalt tõlgendasime. Artikli autor käsitles minu arvates hukkamõistu probleemi Kirikus, lähtudes ühe tema kommentaatori kirjutisest, milles ta nägi väljenduvat puritanistlikku meelsust, mis, otsides puhast täiuslikku Kirikut, ei suuda välja kannatada Kirikut sellisena nagu me seda igapäevaselt enese ümber näeme, ning arvates end olevat leidnud otsitava puhtuse traditsioonilises Missas, väljendab oma põlgust uue missavormi ja selles osalejate vastu, nähes selles kõigi Kirikus ilmnevate puuduste ja pahede allikat. Minu vaidluspartnerid aga tõlgendasid artiklit kui traditsionalismi ja traditsionalistide üldist hukkamõistu või vähemalt üldistavat kriitikat selle aadressil. Üheks nende väiteks autori vastu oli süüdistus võltsalandlikkuses -- et kritiseerides teravalt teise seisukohta, on tema kriitika sisuks just see, et "kes oleme meie teisi kritiseerima". Nii et ise teeb just seda, milles teist süüdistab. Leian, et selline etteheide on põhjendamatu...

pühapäev, 22. mai 2011

Pole midagi uut siin päikese all

Sakraalarhitektuuri allakäik näib olevat alguse saanud ... päris alguses.

reede, 20. mai 2011

Katolitsism ja konspiratsiooniteooriad

Nii tore on lugeda kedagi, kes oskab su hägusatele aimamistele anda tabava vormi. Samast allikast veel nauditav näitemäng ühes vaatuses.

Benedictus XVI traditsioonist

Üldaudientsil, 26. aprillil 2006:

Osadus ajas: traditsioon

Kallid vennad ja õed,

Tänan teid teie poolehoiu eest! Kateheesi hiljutialanud uues seerias püüame mõista Kiriku algset plaani, mida Issand soovis, selleks et paremini mõista meie kohta, meie kristlikku elu, Kiriku suures osaduses.

Siiani oleme mõistnud, et kiriklikku osadust inspireerib ja toidab Püha Vaim ning seda hoiab alal ja edendab apostellik teenimine. Ning see osadus, mida me nimetame "Kirikuks", ei ulatu mitte ainult kõigi usklikeni antud ajaloolisel perioodil, vaid hõlmab kõiki ajastuid ja kõiki põlvkondi. Nõnda on meil tegemist kahetise universaalsusega: sünkrooniline universaalsus -- me oleme ühendatud usklikega maailma igas osas -- ning samuti niinimetatud diakrooniline universaalsus, see tähendab: meile kuuluvad kõik ajastud, ning kõik mineviku ja tuleviku usklikud moodustavad koos meiega ühe suure osaduse.

Püha Vaim ilmub meile kui müsteeriumi aktiivse kohaloleku tagaja ajaloos, See, kes kindlustab selle teostumise läbi sajandite. Tänu Lohutajale on tulevastel põlvkondadel alati võimalik omada sama kogemust Ülestõusnust, mida elas [läbi] apostellik kogukond Kiriku alguses, kuna see antakse edasi ja aktualiseeritakse Jumala rahva usus, kummardamises ja osaduses, palverännakul läbi aja. Ja nõnda elame täna, Ülestõusmisajal, [läbi] kohtumist Ülestõusnuga mitte kui millegi minevikku kuuluvaga, vaid Kiriku praeguse usu, liturgia ja elu osaduses. Kiriku apostellik Traditsioon seisneb selles päästehüvede edasiandmises, mis teeb kristliku kogukonna Vaimu väe kaudu algse osaduse püsivaks aktualisatsiooniks.

Seda nimetatakse "algseks" kuna see sündis apostlite ja jüngrite kogukonna  tunnistusest algaegadel. See anti edasi Püha Vaimu juhatusel Uue Testamendi kirjutistes ja sakramentaalses elus, usuelus, ja Kirik viitab sellele kestvalt -- sellele Traditsioonile, mis on Jeesuse anni terviklik, alati kaasaegne [up-to-date] reaalsus -- kui Tema alusele ja seadusele apostelliku teenimise katkematu järjepidevuse kaudu.

Edasi, oma ajaloolises elus piiras Jeesus oma missiooni Iisraeli kojale, ent tegi juba selgeks, et see and ei olnud määratud ainult Iisraeli rahvale, vaid igaühele maailmas ja igale ajastule. Ülestõusnu usaldas siis apostlitele eksplitsiitselt (cf Lk 6,13) ülesande teha kõigist rahvaist jüngrid, tagades oma kohaloleku ja abi kuni aegade lõpuni (cf Mt 28,19 ff).

Lisaks nõuab pääste universalism, et Paasa-mälestust pühitsetaks ajaloos katkematult kuni Kristuse aulise naasemiseni (cf 1Ko 11,26). Kes teeb teoks Issand Jeesuse päästva kohaloleku apostlite -- eshatoloogilise Iisraeli pealike (cf Mt 19,28) -- teenimise kaudu ja Uue Lepingu rahva kogu elu kaudu? Vastus on selge: Püha Vaim. Apostlite teogude raamat näitab -- järjepidevuses Luuka evangeeliumi mustriga -- elavalt Vaimu, nende, keda Kristus läkitas ja nende poolt kokkukogutud kogukonna vahelist vastastikust läbistamist. Tänu Loutaja tegevusele saavad apostlid ja nende järeltulijad teostada ajas missiooni, mille nad Ülestõusnult vastu võtsid. "Teie olete nende asjade tunnistajad. Ja vaata, ma saadan oma Isa tõotuse teie peale" (Lk 24,48 ff).

"Te saate väe, kui Püha Vaim on teie peale tulnud; ja te saate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juudamaal ja Samaarias ning kuni maailma otsani" (Ap.t. 1,8). Ja see tõotus, mis tundub alguses uskumatuna, sai tõeks juba apostlite ajal: "Ja meie oleme nende asjade tunnistajad, ja niisamuti Püha Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes Temale kuuletuvad" (Ap.t. 5,32).

Nii on Vaim ise see, kes käte pealepanemise ja apostlite palvete kaudu konsekreerib ja läkitab [teele] uued Evangeeliumi-misjonärid (nagu näiteks Apostlite tegudes 13,3 ja Esimeses kirjas Timoteusele 4,14).

On huvitav tähele panna, et kui mõningates lõikudes öeldakse seal, et Paulus seadis vanemaid igas Kirikus (cf Ap.t. 14,23), on teistes kohtades öeldud, et see on Vaim, kes on teinud nad karja ülevaatajateks (cf Ap.t. 20,28). Nõnda on Vaimu tegevus ja Pauluse tegevus vastastikku tihedalt läbipõimunud. Pühalike otsuste korral Kiriku elu jaoks on Vaim kohal, et Teda juhatada. Seda Püha Vaimu juhatavat kohalolekut tunti eriti selgelt Jeruusalemma kontsiilil, mille kokkuvõtvates sõnades kõlab kinnitus: "Sest Püha Vaim ja meie oleme arvanud heaks..." (Ap.t. 15,28); Kirik kasvab ja käib "Issanda kartuses ning Püha Vaimu julgustusel" (Ap.t. 9,31). See Issand Jeesuse aktiivse kohaloleku püsiv aktualiseerimine Tema rahvas, mille teeb teoks Püha Vaim ja mida Kirikus väljendab apostellik teenimine ja vennalik osadus, on see, mida teoloogilises tähenduses peetakse silmas mõistega "Traditsioon": see ei ole lihtsalt selle materiaalne edasiandmine, mis anti algselt apostlitele, vaid Tema, Ristilöödud ja Ülestõusnud Issand Jeesuse toimiv kohalolek, kes saadab ja juhatab Vaimus kogukonda, mille Ta on kokku kogunud.

Traditsioon on ustavate osadus nende legitiimsete karjaste ümber läbi ajaloo, osadus, mida toidab Püha Vaim, kindlustades ühenduse jüngrite algkoguduses elatud apostelliku usu kogemuse ja Kristuse tegeliku kogemuse vahel Tema Kirikus. Teiste sõnadega, Traditsioon on selle Kiriku praktiline järjepidevus, mis on Jumal Isa püha Tempel, ehitatud apostlite alusele ja koos hoitud nurgakivi -- Kristuse poolt, Vaimu eluandva tegevuse kaudu: "Nii ei ole te siis mitte enam võõrad ega majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, rajatud apostlite ja prohvetite alusele, kus Kristus Jeesus ise on nurgakivi, milles kogu hoone on kokku liidetud ja kasvab pühaks templiks Issandas, kelles ka teid üles ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus" (Ef 2,19-22).

Tänu Traditsioonile, mille tagab apostlite ja nende järglaste teenimine, jõuavad Kristuse küljest voolanud elu vesi ja Tema päästev veri kõikide aegade naiste ja meesteni. Nii on Traditsioon selle Päästja püsiv kohalolek, kes tuleb meid kohtama, meid lunastama ja pühitsema meid Vaimus, Kiriku teenimise kaudu, Jumal isa auks.

Kokkuvõttes võime seepärast öelda, et Traditsioon ei ole asjade või sõnade edasiandmine, surnud asjade kogum. Traditsioon on elav jõgi, mis ühendab meid allikatega, elav jõgi, milles allikad on alati kohal, suur jõgi, mis viib meid igaviku väravateni. Ja kuna see on nii, saavad selles elavas jões lakkamatult teoks Issanda sõnad, mida me kuulsime lugeja huulilt alguses: "Mina olen iga päev teie juures maailma-ajastu otsani!" (Mt 28,20).

kolmapäev, 18. mai 2011

Intervjuu isa Amorthiga

CNA intervjuu Rooma peaeksortsisti isa Gabriele Amorthiga.

teisipäev, 17. mai 2011

Hermeneutika-diskussioon

Blogger teeb trikke. See postitus kuulub 11. kuupäevale, aga blogspoti server(id?) käis(id) vahepeal ninuli. Kõigepealt neelati viimased postitused üldse ära, seejärel taastati mingi mustandiseisuga ja lõpuks päriselt, aga ilma kommentaarideta. Täna aga, kui üritasin selle postituse märksõnu korrigeerida, viskas postituse esimeseks. Olgu siis nii...

Sandro Magister on oma Chiesa-leheküljel lükanud käima diskussiooni Vatikani II Kirikukogu uuenduste ja järjepidevuse tõlgenduste üle. Kas on tegemist muudatustega Kiriku kesksetes õpetustes -- kirikupärimuses? Kas Kirik on Vatikani II Kirikukogu tulemusena fundamentaalselt muutunud? Neile ja teistele sarnastele küsimustele vastavad nii modernistid (keda nüüd küll rohkem progressivistideks nimetatakse) kui ka traditsionalistid jaatavalt, erinedes muidugi diametraalselt hinnangute poolest nendele väidetavatele muutustele.

Katoliiklikust puritanismist

Mõtlemapanev lugu Mark Shealt.

laupäev, 14. mai 2011

Msgr Guido Pozzo instuktsioonist "Universae Ecclesiae"

Eile ilmus Missa erakorralist vormi käsitlev instruktsioon Universae Ecclesiae, mis reguleerib paavsti motu proprio Summoum pontificum rakendamist kolmeaastase kogemuse põhjal. Isa John Zuhlsdorf on instruktsiooni teksti mitmes postituses analüüsinud ning analüüsid ja kommentaarid ilmuvad paljudes blogides (eg Varro, isa Finigan). Samal ajal toimub Roomas Summorum pontificumile pühendatud konverents, mille ettekanded ilmuvad homse kuupäevaga Vatikani ajalehes L'Osservatore Romano. Isa Z on tõlkinud sellest Msgr Guido Pozzo ettekande teksti kiiresti ka inglise keelde.

Kardinal Burke liturgia Jumala-kesksest iseloomust

11. mail pidas kardinal Burke loengu katoliku liturgia Jumala-kesksest iseloomust.

Cardinal Raymond Leo Burke from Province of Saint Joseph on Vimeo.

teisipäev, 10. mai 2011

Olemuslik ja muutuv

Muidugi peame alati küsima, mis on see, mida on kunagi peetud kristluse jaoks olemuslikuks, ent mis tegelikult oli vaid teatud perioodi väljendus. Mis on siis tõeliselt olemuslik? See tähendab, et me peame püsivalt tagasi pöörduma Evangeeliumi ja usu õpetuste juurde, et näha: esiteks, mis on olemuslik komponent? Teiseks, mis muutub õigustatult koos muutuvate aegadega? Ja kolmandaks, mis ei ole olemuslik komponent? Lõpuks, seega, on alati otsustavaks õige vaagimise (discernment) saavutamine.
Light of the World, Church, Faith and Society, lkk 141-142

esmaspäev, 9. mai 2011

Kaks teed Kirikusse

Mitte kõik pöördunud ei tule karja hulka sama teed. Mõnede jaoks on eklesiastiline vastulause teel Katoliku Kirikusse viimane, mida ületada. Esmalt veenduvad nad õpetuses A, õpetuses B ja õpetuses C, ning siis lõpuks veenduvad ka selles, et Kirikul on autoriteet neis küsimustes õpetada. Minuga toimus asi vastupidi. Esmalt veendusin, et Kirikul on õpetusautoriteet. See ei tähendanud, et minu mitmesugused raskused õpetuse A, õpetuse B ja õpetuse C suhtes oleksid kadunud, ent see muutis minu "vastulaused" "takistusteks".

Päras mitmeaastast maadlemist, veendudes ühes punktis teise järel, leidsin end viimaks võimelise olevat ülejäänud probleemide osas ütlema: "Ma olen valmis kuuletuma". See osutus otsustavaks. Nagu ütles Augustinus, me usume selleks, et teada. On mõningaid asju, mida tuleb mõista, enne kui me saame need omaks võtta – ent on teisi, mis me peame omaks võtma, enne kui me saame neid mõista.
IgnatiusInsight intervjuu J. Budziszewskiga, "Objections, Obstacles, Acceptance"

neljapäev, 5. mai 2011

B16 koostööst ortodoksidega

Ma arvan, et suure Õigeusu maailma jaoks, koos selle sisemiste pingetega, on väga oluline näha ka oma sisemist ühtsust ülemaailmse Katoliku Kirikuga, koos selle väga erineva stiiliga. Hoolimata kõigist sajandite jooksul kuhjunud erinevustest kultuurilise eraldatuse ja teiste tegurite tõttu, on tähtis, et me tõesti õpiksime uuesti nägema ja mõistma meie omavahelist sisemist vaimset sugulust. Sel tasandil teeme minu arvates edusamme. Ma ei pea silmas taktikalisi, poliitilisi edusamme, vaid lähenemist meie sisemise sarnasuse tasandil. Ma leian selle olevat väga lohutava.
[...]
Kuna see muudab meie ühise vastutuse maailma eest inimeste jaoks taas selgelt nähtavaks. Muidugi oleks täiesti võimalik jätkata vaidlemist kõikvõimalike asjade üle. Või siis, asetades endid sellele, mis meil on ühist, võime selle asemel pakkuda ühist teenimist. Ja nagu meie vestlus on selgeks teinud, vajab maailm kindlal vaimsel alusel põhinevat, mõistuslikult toetatud võimekust anda tunnistust ühest Jumalast, kes kõneleb meile Kristuses. Selles mõttes on meie koostöö tohutu tähtsusega. Kirill rõhutab omalt poolt sedasama, just nimelt peamisi eetilisi probleeme puudutavas debatis. Me ei ole moralistlikud, vaid, seistes usu alusel, oleme eetilise sõnumi kandjad, mis annab inimkonnale kompassi. Ja on ülimalt tähtis, et me anname selle üheskoos ajal, mil maailma rahvad on kriisis.
Light of the World, Ecumenism and the Dialogue with Islam, lkk 87-88

Edukas blognic Vatikanis

2. mail Vatikanis toimunud esimene ametlik ajaveebi pidajate kohtumine Vatikani esindajatega on tunnistatud osalejate poolt edukaks.



Vt. ülevaateid twitteris.
Ning veel mõningaid ülevaateid:
 Edukaks hinnatakse ka 3. mail toimunud teist kokkutulekut, mida on nimetatud ka "Taliban Catholic blognic".

esmaspäev, 2. mai 2011

"Maailma valgus" -- paganlusest

Vastavalt inimese langenud loomusele tungib paganlus temas ikka ja jälle esile: see kogemus läbistab kõiki sajandeid. Leiab kinnitust tõde algpatu kohta. Ikka ja jälle langeb inimene usust ära ning tahab taas olla lihtsalt ise; temast saab pagan selle sõna kõige sügavamas mõttes. Ent ikka ja jälle saab inimeses nähtavaks ka jumalik kohalolek. See võitlus kestab läbi kogu ajaloo. Nagu ütles püha Augustinus: Maailma ajalugu on võitlus armastuse kahe vormi vahel. Armastus enese vastu -- kuni maailma hävitamisseni. Ja armastus teiste vastu -- kuni enesest loobumiseni. See lahing, mis on alat nähtaval, käib ka praegu.

Light of the World, Dictatorship of Relativism, p. 59

pühapäev, 1. mai 2011

Johannes Paulus II õndsakskuulutamine

Tänase õndsakskuulutamise puhul on Vatikan avanud Johannes Paulus II-le pühendatud multimeedia-lehekülje. Selle ja teiste Vatikani uute webi-initsiatiivide kohta vt. lühidalt Zenitist.

Rooma diötsees on pühendanud spetsiaalse lehekülje Johannes Paulus II pühadusprotsessile.