Mitte kõik pöördunud ei tule karja hulka sama teed. Mõnede jaoks on eklesiastiline vastulause teel Katoliku Kirikusse viimane, mida ületada. Esmalt veenduvad nad õpetuses A, õpetuses B ja õpetuses C, ning siis lõpuks veenduvad ka selles, et Kirikul on autoriteet neis küsimustes õpetada. Minuga toimus asi vastupidi. Esmalt veendusin, et Kirikul on õpetusautoriteet. See ei tähendanud, et minu mitmesugused raskused õpetuse A, õpetuse B ja õpetuse C suhtes oleksid kadunud, ent see muutis minu "vastulaused" "takistusteks".
Päras mitmeaastast maadlemist, veendudes ühes punktis teise järel, leidsin end viimaks võimelise olevat ülejäänud probleemide osas ütlema: "Ma olen valmis kuuletuma". See osutus otsustavaks. Nagu ütles Augustinus, me usume selleks, et teada. On mõningaid asju, mida tuleb mõista, enne kui me saame need omaks võtta – ent on teisi, mis me peame omaks võtma, enne kui me saame neid mõista.
IgnatiusInsight intervjuu J. Budziszewskiga, "Objections, Obstacles, Acceptance"
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaarid modereeritakse