Perekonna õiguste harta

Esitatud Püha Tooli poolt kõigile perekonna missioonist tänases maailmas hoolivatele isikutele, institutsioonidele ja võimudele 22. oktoobril, 1983.

Preambula

Võttes arvesse, et:

A. Isiku õigustel, isegi kui need on väljendatud indiviidi õigustena, on fundamentaalne ühiskondlik mõõde, mis leiab loomuliku ja elulise väljenduse perekonnas;

B. perekond põhineb abielul, sellel elu intiimsel ühendusel mehe ja naise vahelises komplementaarsuses, mis kehtestatakse vabalt sõlmitud ja avalikult väljendatud lahutamatu abielusidemega ning on avatud elu edasiandmisele;

C. abielu on loomulik institutsioon, millele on eksklusiivselt usaldatud elu enasiandmise missioon;

D. perekond, loomulik ühiskond, eksisteerib enne riiki või mistahes muud kogukonda, ning sellel on loomupärased võõrandamatud õigused;

E. perekond on, veelgi enam kui vaid juriidiliine, ühiskondlik ja majanduslik üksus, armastuse ja solidaarsuse kogukond, mis on ainulaadselt kohane edasi kandma selle oma liikmete ning ühiskonna arenguks ja heaoluks hädavajalikke kultuurilisi, eetilisi, ühiskondlikke, vaimseid ja religioosseid väärtusi;

F. perekond on koht, kus erinevad põlvkonnad tulevad kokku ja aitavad üksteisel kasvada inimlikus tarkuses ning kooskõlastada üksikisikute õigusi ühiskondliku elu nõudmistega;

G. perekonnal ja ühiskonnal, mis on vastastikku seotud eluliste ja orgaaniliste sidemetega, on teineteist vastastikku täiendavad funktsioonid iga isiku ja inimkonna hüve kaitsmisel ja edendamisel;

H. erinevate kultuuride kogemus läbi ajaloo on näidanud ühiskonna poolt perekonna institutsiooni tunnustamise ja kaitsmise vajadust;

I. ühiskond peab, ning erilisel moel peavad riik ja rahvusvahelised organisatsioonid, kaitsma perekonda poliitilise, majandusliku, ühiskondliku ja õigusliku iseloomuga meetmetega, mis on suunatud perekonna ühtsuse ja püsivuse kindlustamisele, nii et see saaks täita talle eriomast funktsiooni;

J. perekonna õigused, põhivajadused, heaolu ja väärtused, olgugi, et neid mõningail juhtudel üha rohkem kaitstakse, on sageli eiratud ning mitte harva ohustatud seaduste, institutsioonide ja sotsiaal-majanduslike programmide poolt;

K. paljud perekonnad on sunnitud elama vaesuse olukorras, mis ei võimalda neil väärikusega oma osa täita;

L. Katoliku Kirik, olles teadlik, et isiku, ühiskonna ja Kiriku enese hüve teostub perekonna kaudu, on alati pidanud oma missiooni osaks kuulutada kõigile inimloomusesse kätketud Jumala kava abielu ja perekonna suhtes, edendada neid institutsioone ning kaitsta neid kõigi eest, kes neid ründavad;

M. 1980. aastal toimunud piiskoppide sünod soovitas eksplitsiitselt, et koostataks perekonna õiguste harta ning levitataks seda kõigi osapoolte seas;

esitab Püha Tool nüüd, olles pidanud nõu piiskoppide konverentsidega, selle "Perekonna õiguste harta" ja ärgitab kõiki riike, rahvusvahelisi organisatsioone ning kõiki huvitatud institutsioone ja isikuid edendama austust nende õiguste vastu ning kindlustama nende tõhusa tunnustamise ja järgimise.

Artikkel 1

Igal isikul on õigus vabalt valida oma perekonnaseisu ning seega abielluda ja luua perekond või jääda vallaliseks.

a) Igal mehel ja igal naisel, kes on jõudnud abiellumisikka ning kellel on selleks vajalik võimekus, on õigus abielluda ning rajada perekond ilma igasuguse diskrimineerimiseta; õiguslikke piiranguid selle õiguse teostamisele, olgu need püsivat või ajutist laadi, võib sisse viia vaid juhul, kui neid nõuavad abieluinstitutsiooni enese olulised ja objektiivsed nõuded või selle sotsiaalne ja avalik tähendus; kõigi juhtumeil peavad need austama isiku väärikust ja fundamentaalseid õigusi.

b) Neil, kes soovivad abielluda ja rajada perekonna, on õigus oodata ühiskonnalt moraalseid, hariduslikke, sotsiaalseid ja majanduslikke tingimusi, mis võimaldavad neil teostada kogu küpsuses ja vastutuses
oma õigust abielluda.

c) Avalikud võimud peavad abielu institutsionaalset väärtust toetama; mitte-abieluliste paaride olukorda ei tohi asetada samale tasemele kohaselt sõlmitud abieluga.

Artikkel 2

Abielu ei saa sõlmida muidu, kui vaid [abiellujate] poolt kohaselt väljendatud vabal ja täielikul nõusolekul.

a) Kohase lugupidamisega perekondade traditsioonilise rolli vastu teatud kultuurides oma laste otsustamise juhatamisel, tuleb vältida igasugust survet, mis takistaks spetsiifilise isiku valimist abikaasaks.

b) Tulevastel abikaasadel on õigus oma religioossele vabadusele. Seepärast on usust loobumise või südametunnistuse vastaselt usu tunnistamise seadmine abiellumise eeltingimuseks selle õiguse rikkumine.

c) Abikaasadel on mehe ja naise vahel eksisteerivas loomupärases vastastikuses täiendavuses võrdne väärikus ja võrdsed õigused abielu suhtes.

Artikkel 3

Abikaasadel on võõrandamatu õigus rajada perekond ning otsustada sündide ajastamise ja sündivate laste arvu üle, võttes täiel määral arvesse oma kohuseid iseenese, oma juba sündinud laste, perekonna ja ühiskonna ees, väärtuste õiges hierarhias ja vastavuses objektiivse moraalikorraga, mis välistab kontratseptsiooni, sterilisatsiooni ja abordi.

a) Avalike võimude ja eraorganisatsioonide tegevus, millega püütakse mistahes moel piirata paaride vabadust oma laste üle otsustamisel, on inimväärikuse ja õigluse raske rikkumine.

b) Rahvusvahelistes suhetes ei tohi rahvaste edendamiseks antava majandsliku abi tingimuseks seada kontratseptsiooni-, sterilisatsiooni- või abordiprogrammide omaksvõtmist.

c) Perekonnal on õigus ühiskonna toetusele laste ilmaletoomisel ja kasvatamisel. Nendel abielupaaridel, kellel on suur pere, on õigus asjakohasele abile ja neid ei tohi allutada diskrimineerimisele.

Artikkel 4

Inimelu tuleb austada ja kaitsta täiel määral eostumise hetkest peale. 

a) Abort on inimolendi fundamentaalse õiguse elule otsene rikkumine.

b) Austus inimolendi väärikuse vastu välistab inimembrüo igasuguse eksperimentaasle manipuleerimise ja ekspluateerimise.

c) Mistahes sekkumine inimisiku geneetilisse pärandisse, mis ei ole suunatud anomaaliate korrigeerimisele, kujutab enesest kehalise puutumatuse õiguse rikkumist ja on vastuolus perekonna hüvega.

d) Lastel on nii enne kui pärast sündimist õigus erilisele kaitsele ja toele, niisamuti nende emadel raseduse ajal ja [vajaliku] aja vältel pärast sünnitust.

e) Kõigil lastel, olgu nad sündinud abielus või väljaspool abielu, on ühesugune õigus sotsiaalsele kaitsele, pidades silmas nende terviklikku isiklikku arengut.

f) Orvud ja vanemate või hooldajate toetusest ilma jäänud lapsed peavad saama ühiskonna poolt erilise kaitse osaliseks. Riik peab hoolekande ja adopteerimise osas tagama seadusandluse, mis toetab sobilike perekondade poolt selliste laste vastuvõtmist, kes vajavad püsivat või ajutist hoolitsust. Samal ajal peab see seadusandlus austama vanemate loomulikke õigusi.

g) Puuetega lastel on nii kodus kui koolis õigus inimlikuks arenguks sobilikule keskkonnale.

Artikkel 5

Kuna nad on ühiselt andnud elu oma lastele on vanematel algne, esmane ja võõrandamatu õigus neid [kasvatada ja] harida; seega tuleb neid tunnistada oma laste esimeste ja peamiste [kasvatajate ja] harijatena.

a) Vanematel on õigus [kasvatada ja] harida oma lapsi kooskõlas oma moraalsete ja religioossete tõekspidamistega, võttes arvesse perekonna kultuuritraditsioone, mis soodustavad lapse hüve ja väärikust; samuti peavad nad saama ühiskonnalt vajalikku abi ja toetust oma hariduslik[-kasvatusliku] rolli kohaseks täitmiseks.

b) Vanematel on õigus vabalt valida koole või teisi vajalikke vahendeid oma laste harimiseks [ja kasvatamiseks] vastavalt oma veendumustele. Avalikud võimud peavad tagama, et avalikke toetusi jagataks nõnda, et vanemad oleksid tõeliselt vabad seda õigust kasutama ilma, et sellega kaasneks ebaõiglane koorem. Vanematele ei tohi panna, ei otseselt ega kaudselt, täiendavat koormust, mis eitaks või ebaõiglaselt piiraks selle vabaduse kasutamist.

c) Vanematel on õigus tagada, et nende lapsi ei sunnita osalema tundides, mis ei ole kooskõlas nende endi moraalsete ja religioossete veendumustega. Erilisel moel on seksuaalkasvatus vanemate põhiõigus ning seda tuleb alati teostada nende [vahetu] ülevaatuse all, olgu kodus või nende poolt valitud ja kontrollitud hariduskeskustes.

d) Vanemate õigusi rikutakse, kui riik sunnib peale kohustusliku haridussüsteemi, millest on välistatud igasugune religioosne kujunemine.

e) Vanemate esmaõigust oma laste harimisel [ja kasvatamisel] tuleb [arvestada] kõigis koostöövormides vanemate, õpetajate ja koolivõimude vahel, ning eriti kodanikele koolide toimimisel ja hariduspoliitika kujundamisel ja elluviimisel hääle andmiseks mõeldud osalusvormides.

f) Perekonnal on õigus oodata, et ühiskondliku kommunikatsiooni vahendid oleksid positiivsed instrumendid ühiskonna ülesehitamiseks, ning kinnitaksid perekonna fundamentaalseid väärtusi. Samal ajal on perekonnal õigus kohasele kaitsele, eriti mis puutub selle noorimatesse liikmetesse, massimeedia negatiivsete mõjude ja väärkasutamise eest.

Artikkel 6

Perekonnal on õigus eksisteerida ja edasi kesta perekonnana.

a) Avalikud võimud peavad austama ja tugevdama iga perekonna väärikust, seaduslikku sõltumatust, terviklikkust ja püsivust.

b) Lahutus ründab abielu ja perekonna institutsiooni ennast.

c) Laiendatud perekonnasüsteemi tuleb, seal, kus see eksisteerib, hoida au sees ja aidata tal paremini kanda solidaarsuse ja vastastikuse abistamise traditsioonilist rolli, austades samal ajal tuumikperekonna õigusi ning iga pereliikme isiklikku väärikust.

Artikkel 7

Igal perekonnal on õigus elada vabalt oma kodust religioosset elu vanemate juhatuse all, samuti õigus ilma diskrimineerimiseta avalikult tunnistada ja levitada usku, osa võtta avalikust jumalateenistusest ja vabalt valitud religioosse hariduse programmidest.

Artikkel 8

Perekonnal on õigus teostada oma sotsiaalset ja poliitilist funktsiooni ühiskonna ülesehitamisel.

a) Perekondadel on õigus moodustada ühendusi teiste perekondade ja institutsioonidega, et täita oma rolli sobivalt ja tõhusalt, ning samuti, et kaitsta perekonna õigusi, tugevdada selle heaolu ja esindada selle huve.

b) Majanduslikul, sotsiaalsel, õiguslikul ja kultuurilisel tasandil tuleb tunnustada perekonna ja pereühenduste õiguspärast rolli perekonnaelu puudutavate programmide kavandamisel ja edendamisel.

Artikkel 9

Perekondadel on õigus saada toetuda avalike võimude asjakohasele perepoliitikale õiguslikus, majanduslikus, sotsiaalses ja rahandusvaldkonnas, ilma igasuuguse diskrimineerimiseta.

a) Perekondadel on õigus majanduslikele tingimustele, mis kindlustavad neile nende väärikusele ja täielikule arengule vastava elatustaseme. Neid ei tohi takistada omandamast ja valdamast eraomandust, mis soodustaks püsivat pereelu; pärimist ja omandi edasiandmist puudutavad seadused peavad austama perekonnaliikmete vajadusi ja õigusi.

b) Perekondadel on õigus sellistele meetmetele sotsiaalses valdkonnas, mis võtaksid arvesse nende õigusi, eriti mõlema vanema enneaegse surma korral, ühe abikaasa lahkumise korral, õnnetusjuhtumi, haiguse ja invaliidsuse korral, töötuse korral või mil iganes perekond peab kandma täiendavat koormust oma liikmete kõrge ea, kehalise või vaimse puude või laste harimise tõttu.

c) Vanuritel on õigus leida oomaenda perekonnas, või, kui see pole võimalik, siis vastavas institutsioonis, keskkond, mis võimaldaks neil elada oma hilistel eluaastatel rahus, tegeldes sellega, mis on kooskõlas nende eaga ja mis võimaldab neil osaleda ühiskonnaelus.

d) Perekonna õigusi ja vajadusi ning eriti perekonna ühtsuse väärtust tuleb arvesse võtta karistusseadusandluses ja -poliitikas, sellisel moel, et kinnipeetaval säiliks kontakt oma perekonnaga ja et perekond saaks kinnipidamise ajal kohaselt ülal peetud.

Artikkel 10

Perekondadel on õigus sellisele sotsiaalsele ja majanduslikule korrale, milles töö korraldus võimaldab perekonnaliikmetel koos elada ega takista perekonna ühtsust, heaolu, tervist ja püsivust, võimaldades samas ka elutervet lõõgastumist.

a) Töö tasustamine peab olema küllaldane, et perekonda rajada ja väärikalt ülal pidada, olgu siis kohase palga abil, mida nimetatakse "perepalgaks", või teiste sotsiaalsete meetmete kaudu nagu perehüvitis ja tasu ühe vanema koduse töö eest; see peab olema selline, et emad ei oleks sunnitud töötama väljaspool perekonda kahjustades pereelu ning eriti laste kasvatamist.

b) Ema kodust tööd tuleb tunnustada ja austada selle väärtuse tõttu perekonna ja ühiskonna jaoks.

Artikkel 11

Perekonnal on õigus kohasele majutusele, mis sobib pereeluks ning vastab pereliikmete arvule, füüsilises keskkonnas, mis pakub perekonnale ja kogukonnale fundamentaalseid teenuseid eluks.

Artikkel 12

Migrantide perekondadel on õigus samasugusele kaitsele kui on tagatud teisteleperekondadele.

a) Sisserännanute perekondadel on õigus austusele nende oma kultuuri vastu ning õigus saada toetust ja abi nende lõimumiseks kogukonda, millesse nad oma panuse annavad.

b) Väljarändavatel töötajatel on õigus saadda niipea kui võimalik taaasühendatud oma perekonnaga.

c) Põgenikel on õigus avalike võimude ja rahvusvaheliste organisatsioonide abile nende perekondade taasühinemise kergendamiseks.


Allikad ja viited

A. "Rerum novarum", no. 9; "Gaudium et spes", no. 24.
B. "Pacem in terris", Part 1; "Gaudium et spes", nos. 48 and 50;
"Familiaris consortio", no. 19; "Codex Iuris Canonici", no. 1056.
C. "Gaudium et spes", no. 50; "Humanae vitae", no. 12; "Familiaris consortio", no. 28.
D. "Rerum novarum", nos. 9 and 10; "Familiaris consortio", no. 45.
E. "Familiaris consortio", no. 43.
F. "Gaudium et spes", no. 52; "Familiaris consortio", no. 21.
G. "Gaudium et spes", no. 52; "Familiaris consortio", nos. 42 and 45.
I. "Familiaris consortio", no. 45.
J. "Familiaris consortio", nos. 46.
K. "Familiaris consortio", nos. 6 and 77.
L. "Familiaris consortio", nos. 3 and 46.
M. "Familiaris consortio", no. 46.

art. 1

"Rerum novarum", no. 9; "Pacem in terris", Part 1; "Gaudium et spes", no. 26; "Universal Declaration of Human Rights", no. 16, 1.
a) "Codes Iuris Canonici", nos. 1058 and 1077; "Universal Declaration", no. 16, 1.
b) "Gaudium et spes", no. 52, "Familiaris consortio", no. 81.
c) "Gaudium et spes", no. 52; "Familiaris consortio", nos. 81 and 82.

art. 2

"Gaudium et spes", no. 52; "Codex Iuris Canonici", no. 1057; "Universal Declaration", nos. 16, 2.
a) "Gaudium et spes", no. 52.
b) "Dignitatis humanae", no. 6.
c) "Gaudium et spes", no. 49; "Familiaris consortio", nos. 19 and 22; "Codex Iuris Canonici", no. 1135; "Universal Declaration", no. 16, 1.

art. 3

"Populorum progressio", no. 37; Gaudium et spes, nos. 50 and 87; Humanae vitae, no. 10; Familiaris consortio, nos. 30 and 46.
a) Familiaris consortio, no. 30.
b) Familiaris consortio, no. 30.
c) Gaudium et spes, no. 50.

art. 4

Gaudium et spes, no. 51; Familiaris consortio, no. 26.
a) Humanae vitae, no. 14; Sacred Congregation for the Doctrine of the Faith, Declaration on Procured Abortion, November 18, 1974; Familiaris consortio, no. 30.
b) Pope John Paul II, Address to the Pontifical Academy of Sciences, October 23, 1982.
d) Universal Declaration, no. 25, 2; Convention on the Rights of the Child, Preamble and no. 4.
e) Universal Declaration, no. 25, 2.
f) Familiaris consortio, no. 41.
g) Familiaris consortio, no. 77.

art. 5

Divini Illius Magistri, nos. 27-34; Gravissimum educationis, no. 3; Familiaris consortio, no. 36; Codex Iuris Canonici, nos. 793 and 1136.
a) Familiaris consortio, no. 46.
b) Gravissimum educationis, no. 7; Dignitatis humanae, no. 5; Pope John Paul II, Religious Freedom and the Helsinki Final Act
(Letter to the Heads of State of the nations which signed the Helsinki Final Act), 4b; Familiaris consortio, no. 40; Codex Iuris Canonici, no. 797.
c) Dignitatis humanae, no. 5; Familiaris consortio, nos. 37 and 40.
d) Dignitatis humanae, no. 5; Familiaris consortio, no. 40.
e) Familiaris consortio, no. 40; Codex Iuris Canonici, no. 796.
f) Pope Paul VI, Message for the Third World Communications Day, 1969; Familiaris consortio, no. 76.

art. 6

Familiaris consortio, no. 46.
a) Rerum novarum, no. 10; Familiaris consortio, no. 46; International Covenant on Civil and Political Rights, no. 17.
b) Gaudium et spes, nos. 48 and 50.

art. 7

Dignitatis humanae, no. 5; Religious Freedom and the Helsinki Final Act, 4b; International Covenant on Civil and Political Rights, no. 18.

art. 8

Familiaris consortio, nos. 44 and 48.
a) Apostolicam actuositatem, no. 11; Familiaris consortio, nos. 46 and 72.
b) Familiaris consortio, nos. 44 and 45.

art. 9

Laborem exercens, nos. 10 and 19; Familiaris consortio, no. 45; Universal Declaration, nos. 16, 3 and 22; International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights, nos. 10, 1.
a) Mater et magistra, Part II; Laborem exercens, no. 10; Familiaris consortio, no. 45; Universal Declaration, nos. 22 and 25; International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights, 7, a, ii.
b) Familiaris consortio, nos. 45 and 46; Universal Declaration, no. 25, 1; International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights, nos. 9, 10, 1 and 10, 2.
c) Gaudium et spes, no. 52; Familiaris consortio, no. 27.

art. 10

Laborem exercens, no. 19; Familiaris consortio, no. 77; Universal Declaration, no. 23, 3.
a) Laborem exercens, no. 19; Familiaris consortio, nos. 23 and 81.
b) Familiaris consortio, no. 23.

art. 11

Apostolicam actuositatem, no. 8; Familiaris consortio, no. 81; International Covenant on Economic, Social and Cultural Rights, nos. 11, 1.

art. 12

Familiaris consortio, no. 77; European Social Charter, 19.