Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas

neljapäev, 23. juuli 2009

Indulgentiarum Codex

Kanoonilise Seaduse Koodeks, IV raamat, I osa, IV jagu, IV peatükk

INDULGENTSID (mitteametlik tõlge, ladina k.)

Kaanon 992 Indulgents on vabastamine Jumala ees ajalikust karistusest pattude eest, mille süü on juba andeks antud, mille vääriliselt valmistunud kristlane omandab kindlatel ja piiritletud tingimustel Kiriku tegevuse kaudu, kes lunastuse teenijana haldab ja rakendab autoritatiivselt Kristuse ja pühakute hüvituste varamut.

Kaanon 993 Indulgents on osaline või täielik vastavalt sellele, kas see vabastab patu läbi teenitud ajalikust karistusest osaliselt või täielikult.

Kaanon 994 Iga ustav võib omandada osalised või täielikud indulgentsid iseenesele või kohaldada neid surnutele asenduse kaudu.

Kaanon 995 — §1. Peale Kiriku kõrgeima autoriteedi saavad indulgentse jagada ainult need, kelle vastavat voli tunnistab seadus või kellele Rooma Ülemkarjane selle voli annab.

§2. Ükski Rooma Ülemkarjasest madalam autoriteet ei saa anda voli jagada teistele indulgentse, kui Apostellik Aujärg pole teda selleks otseselt volitanud.

Kaanon 996 — §1. Selleks, et olla võimeline indulgentse omandama, peab isik olema ristitud, mitte ekskommunikeeritud, ja armu seisundis vähemalt ettenähtud tegude lõpetamise ajaks.

§2. Indulgentside tegelikuks omandamiseks peab selleks võimeline isik omama vähemalt üldist intentsiooni neid omandada ning peab sooritama indulgentsiga seotud teod ettenähtud aja jooksul ja õigel moel, vastavalt kontsessiooni mõttele.

Kaanon 997 Indulgentside kontsessioonide andmisel ja kasutamisel peab lisaks järgima teisi Kiriku eriseaduste ettekirjutusi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse