Enchiridion Indulgentiarum

Enchiridion Indulgentiarumi neljas väljaanne (1999) käsitleb indulgentside doktriini ja distsipliini. Ühtlasi kehtestatakse selles, millistel juhtudel milliseid indulgentse saab omandada. Toon siinkohal lühikese kokkuvõtte olulisematest punktidest.

Üldised kontsessioonid

Osaline indulgents antakse kristlasele, kes:

• oma ülesandeid täites ja eluraskusi kandes tõstab hinge alandlikus usalduses Jumala poole, lisades, kasvõi ainult mõttes, mõne harda palve;
• juhitud usu vaimust, annab halastuses iseennast või oma hüved puudustkannatavate vendade teenistusse;
• loobub patukahetsuse vaimus vabatahtlikult millestki, mis on lubatud ja talle meelepärane;
• annab vabatahtlikult igapäevase elu olukordades teiste ees avalikult tunnistust usust.

Muud kontsessioonid

Teiste kontsessioonide seas väärib esiletoomist, et igapäevaselt saab omandada plenaar- ehk täisindulgentsi järgmistel juhtudel:

• Pühima Sakramendi adoreerimine vähemalt poole tunni vältel;
• Ristitee harras sooritamine;
• Roosipärja lugemine kirikus või kabelis, või perekonnas, religioosses kogukonnas, kristlaste kokkusaamisel ja üldiselt inimeste kogunemisel mingil ausal eesmärgil;
• Pühakirja harras lugemine või kuulamine vähemalt poole tunni vältel.

Need on osaks kontsessioonide loetelust, mis koosneb 33 punktist.