Ja kui demograafia on tõepoolest saatus, siis mida peaksime arvama võimalusest, et sajandi lõpuks võib Aafrikas elada 3 miljardit inimest? Walker osutab vaid religioossetele implikatsioonidele."Toimub suur religioosne revolutsioon, kui Aafrikast saab monoteismi kodu. Sajandi keskpaigaks kujuneb Sahaara-alusest Aafrikast tõenäoliselt islami religioosne keskus, mis on koduks niisama paljudele moslemitele kui Aasia ja oluliselt suuremale hulgale kui elab Kesk-Idas... Ka kristlus saab tunda Aafrika kasvamise mõjusid. Aastaks 2025 on Sahaara-aluses Aafrikas niisama palju kristlasi -- umbes 640 miljonit -- kui Lõuna-Ameerikas. On peaaegu kindel, et 2050ndaks aastaks elab enamus maailma kristlastest Aafrikas."
Paljud kõige kiirema kasvuga maad -- Kongo Demokraatlik Vabariik, Uganda, Libeeria, Nigeeria, Mali, Tšaad ja Burundi -- on ühtlasi need, kus on "kõige nõrgemad institutsioonid, kõige väiksem infrastruktuur, hapraim majandus ning seega vaeseimad tervishoiu- ja haridussüsteemid". Mida see võib tähendada, kipub futurolooge hirmutama. Aga kes võiks teada?
Nagu Walker osutab, vananeb maailm kiiresti. Maailma rahvastiku mediaan-iga on täna 28 aastat ja aastaks 2050 tõuseb see tõenäoliselt 38-ni. Maailma kui terviku jaoks tähendab see, et üle 60-sed inimesed ületavad arvukuselt alla 15-seid. Ainus nooruslik kontinent saab olema Aafrika.
“Et verbum caro factum est”
1 tund tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaarid modereeritakse