Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas
Hodie contritum est ab ea caput serpentis antiqui

reede, 5. juuni 2009

Su sõnadest mõistetakse sind ...

Ühendriikide presidendi Barack Hussein Obama eilne kõne Kairos Al-Azhar Ülikoolis tuletas meelde lõigu 5. Moosese raamatust (30,11-14):
Sest see käsk, mille ma täna sulle annan, ei ole sulle raske täita ega kättesaamatu. See ei ole taevas, et sa peaksid ütlema: "Kes läheks meie eest taevasse ja tooks selle meile, et saaksime seda kuulda ja täita?" Ega ole see mere taga, et sa peaksid ütlema: "Kes läheks meie eest mere taha ja tooks selle meile, et saaksime seda kuulda ja täita?" Vaid sõna on sinule väga ligidal, sinu suus ja sinu südames, et seda täita.
Nimelt pani president ritta jälle terve rea kuldseid sõnu, millest toon siinkohal mõned näited:
Sajandeid kannatasid mustanahalised Ameerikas orjadena piitshoope ja segregatsiooni alandust. Aga mitte vägivald ei võitnud neile täielikke ja võrdseid õigusi. Selleks oli nende ideaalide rahulik ja kindlameelne rõhutamine, mis olid Ameerika [ühiskonna] rajamise keskmes. Sama lugu võivad rääkida rahvad Lõuna-Aafrikast Lõuna-Aasiani; Ida-Euroopast Indoneesiani. Selles loos on lihtne tõde: et vägivald on ummiktee. Rakettide tulistamine magavate laste pihta või vanade naiste õhkulaskmine bussis ei näita ei vaprust ega väge. See ei ole tee moraalse autoriteedi taotlemiseks; sel teel jäädakse sellest ilma.
Lõigu lõpus osutatud näited hõlmavad muidugi kõiki süütuid isikuid. Implitsiitselt sisaldab see näidete rida ka emaüsas arenevate laste mürgitamist, söövitamist, vaakumiga sodiks imemist, tangidega tükkideks rebimist jms. igapäevast praktikat.

Veel ...
Ent ma usun järeleandmatult, et kõik inimesed igatsevad teatud asju: võimalust kõnelda sellest, mis meelel ja rääkida kaasa selles, kuidas sinu üle valitsetakse; usaldust seaduslikkuse ja õigluse võrdse rakendamise suhtes; läbipaistvat valitsust, mis ei varasta oma rahva tagant; vabadust elada enese valitud viisil. Need ei ole ainuüksi Ameerika ideed, need on inimõigused ja seepärast me toetame neid kõikjal.
Selles lõigus lausa karjub kõrvu nende igatsus kõige selle järele, kellele keelatakse õigust üldse elada, rääkimata vabadusest "elada enese valitud viisil". Saada emaihus tükkideks kistud pole kindlasti see, mida "kõik inimesed igatsevad".

Edasi ...
Me ei saa peita vaenulikkust mistahes religiooni vastu liberalismi ettekäände varju.
Jaa; ma usun ta peab siin silmas mitte ainult moslemi-naiste õigust kanda oma peakatteid, vaid iga inimese õigust järgida oma südametunnistust, mis on sügavalt inspireeritud nende religioonist... Hmmm, või siiski mitte -- arvestades tema lubadust suruda läbi FOCA (Freedom of Choice Act), millega ähvardatakse oluliselt piirata meditsiinitöötajate südametunnistuse vabadust mitte mingit tegemist teha laste tapmisega emaüsas. Aga vähemalt ei saa keegi öelda, et seda tehes peidab Obama end "liberalismi ettekäände varju".

Edasi ...
[Ma olen veendunud, et] meie tütred saavad ühiskonda panustada just niisama palju kui meie pojad.
[Nurksulgudes veendumust väljendas Obama küll oma kõnes, ent see ei kajastunud kirjalikus tekstis.] Siinkohal meenub Obama valimiskampaania aegne ütlus, et kui tema tütar "teeb vea", siis ei taha ta, et teda "karistataks lapsega". Tõsi, ta ei täpsustanud, kas ta oleks valmis toetama tütre "panust ühiskonda" selle "karistuse" tapmisega. Ei ole ka päris kindel, et ta kusagil sisimas pidas silmas ühtlasi neid mõndakümmet miljonit tütart, kes on valikuliselt tapetud Hiinas ja Indias nende riikide rahvastikupoliitika tõttu, mida viiakse kohati ellu Ühendriikide ja ÜRO pereplaneerimisorganisatsioonide toel. Ning muidugi oleksid saanud ühiskonda panustada mitte ainult need tütred, kes on tapetud valikuliselt, vaid ka need sajad miljonid pojad ja tütred, kes on tapetud ilma igasuguse valikuta nii idas kui läänes.

Veel ...
Ma tean, et on palju neid -- nii moslemeid kui mitte-moslemeid --, kes kahtlevad, kas me suudame sepistada selle uue alguse. Mõned tahaksid üles kütta lahkmeele leeki ning seista [tõkkena] progressi teel. Mõned sisendavad, et see ei vääri pingutust -- et meie saatus on erimeelsus ning tsivilisatsioonid on määratud kokku põrkama. Veel palju enam on neid, kes on skeptilised tõelise muutuse asetleidmise suhtes. Nii palju on hirmu, nii palju usaldamatust. Ent kui me otsustame lasta end minevikul köita, siis ei liigu me iial edasi. Ja ma tahan seda eriliselt öelda noortele, igas usus, igal maal -- teil, rohkem kui kellelgi teisel, on võimalus seda maailma muuta.

Kõik me jagame seda maailma vaid üürikese aja. Küsimus on selles, kas me veedame selle aja keskendudes sellele, mis meid lahku kisub, või pühendame end pingutusele -- kestvale pingutusele -- leida ühine pinnas, keskenduda tulevikule, mida me taotleme oma laste jaoks ja austada kõikide inimolendite väärikust.
Vau! Peaaegu oleksin kirjutanud No comments!, aga järele mõeldes kerkisid mõned siiski esile. Mäletatavasti oli just Obama see, kes alles hiljuti Notre Dame'is peetud promotsioonikõnes ütles selge sõnaga, et pro-life ja pro-choice maailmavaadete vahel ei saa kunagi olema leppimist: "on fakt, et teatud tasandil on kahe poole vaated lepitamatud". Samas on see "ühine pinnas" olemas tema enese sõnades: "austada kõikide inimolendite väärikust". "Sõna on sinule väga ligidal, sinu suus ja sinu südames, et seda täita."

Lõpuks ...
Kergem on sõdu alustada kui neid lõpetada. Kergem on süüdistada teisi kui vaadata enesesse; näha seda, mis teises on erinevat, kui leida asju, mis on meil ühised. Ent me peame valima õige tee, mitte lihtsalt kerge tee. On ka reegel, mis on iga religiooni südames -- et me teeksime teistele nii, nagu me tahame, et nemad meile teeksid. See tõde ulatub üle riikide ja rahvaste -- see uskumus pole uus, see pole must ega valge ega pruun; see pole kristlane ega moslem ega juut. See uskumus tuksus tsivilisatsiooni hällis ja tuksub endiselt miljardite südames. See on usk teistesse inimestesse ja just see tõi mind täna siia.

Me suudame rajada maailma, mida me otsime, kuid ainult siis, kui meil on julgust alustada uuesti, pidades meeles, mida on kirjutatud.

Püha Koraan ütleb meile, "Oo inimkond! Me oleme loonud sind meheks ja naiseks; ja me oleme teinud teid rahvasteks ja hõimudeks, et te võiksite üksteist tunda."

Talmud ütleb meile, "Kogu Toora on rahu edendamiseks."

Püha Piibel ütleb meile, "Õndsad on rahutegijad, sest neid kutsutakse Jumala poegadeks."

Maailma rahvad saavad elada üheskoos rahus. Me teame, et see on Jumala nägemus. Just see peab olema meie töö siin Maa peal. Tänan teid. Ja olgu Jumala rahu teie peal.
Kui arvata välja see, et "teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas – see on Jeesus Kristus" (1Kr 3,11), siis jääb üle ainult öelda: "su sõnadest mõistetakse sind õigeks ja su sõnadest mõistetakse sind süüdi" (Mt 12,37).

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse