Isa Raymond Blake'i pidulik juubeli-Missa erakorralises vormis Brightonis, P. Maarja Magdaleena kirikus (viide NLM, orig. blip.tv):
“Et verbum caro factum est”
1 tund tagasi
reede, 15. mai 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kõik oleks ju väga ilus ... kui päris altar ei oleks tühi ja missat ei pühitsetaks modernistlikul lauakesel.
VastaKustutaJa veel: see "missa erakorralises vormis" on (kogu austusele Püha Isa vastu vaatamata) äärmiselt õnnetu väljend.
Jah, olen nõus, et see pole eriti õnnestunud väljend, aga kuni pole mingit ühtset väljakujunenud aktsepteeritud väljendit, ei näe ma midagi halba Püha Isa poolt pakutud nimetuse kasutamises. Mõningatest puudustest erinevate nimetuste puhul kirjutas kardinal Cañizares oma eessõnas isa Nicola Buxi raamatule "Benedictus XVI reform":
VastaKustuta"... nime kohta, millega seda Missat nimetada. Autor teeb ettepaneku nimetada seda orientaalse kombe kohaselt "P. Gregorius Suure Liturgiaks". See on ehk parem, kui öelda lihtsalt "gregoriaani", kuna viimane võib viia kahetimõistmisele (mida saaks igal juhul vältida nimetusega "damaso-gregoriaani").See on ühtlasi kohasem kui "traditsiooniline Missa", kus adjektiivi ähvardab kas "kaasaegsele" vastandumise või "folkloori" koorem; või ka kohasem kui "erakorraline vorm", mis on liiga väline nimetus. "Usus antiquior sisaldab pelgalt kronoloogilise osutuse puudust. Teiselt poolt, "usus receptus" oleks liiga tehniline. "P. Pius V Missaal" või "Õndsa Johannes XXIII Missaal" oleksid liialt piiratud mõisted. Ainsaks nõrkuseks on asjaolu, et Bütsantsi riituses juba on p. Gregoriuse, Rooma paavsti liturgia: Paastuajal kasutatav eelpühitsetud andide liturgia."