Ebapädev kommentaar

Täna öeldi "Aktuaalses kaameras" paavsti Iisraeli-visiidi kommentaaris, et Iisraeli ja Vatikani suhteid pingestab muuhulgas Vatikani otsus "taastada kõik õigused varem teenistuskeelu saanud piiskopil..." Tegelikult ei olnud nelja lefebristliku piiskopi ekskommunikatsiooni näol kaugeltki tegemist lihtsalt teenistuskeeluga. See karistus on märksa tõsisem. Ja teiseks ei ole ekskommunikatsiooni alt vabastamise näol kaugeltki tegemist nende "kõigi õiguste taastamisega". Parimaks selgituseks on muidugi ... selgitus ise (minu rõhutus):

Ekskommunikatsioon puudutab indiviide, mitte institutsioone. Paavsti mandaadita toimuv piiskoplik ordinatsioon tekitab kirikulõhe ohu, kuna see seab ohtu piiskoppide kolleegiumi ühtsuse paavstiga. Seega peab Kirik reageerima kasutades oma kõige karmimat karistust – ekskommunikatsiooni – eesmärgiga kutsuda need, keda karistatakse, kahetsema ja pöörduma tagasi ühtsusesse. Kakskümmend aastat pärast ordinatsioone ei ole seda eesmärki kahjuks veel saavutatud. Ekskommunikatsiooni alt vabastamisel on sama eesmärk kui oli karistusel: nimelt, kutsuda veel kord nelja piiskoppi pöörduma. See žest osutus võimalikuks, kuna huvitatud pooled olid väljendanud, et nad tunnistavad põhimõtteliselt paavsti ja tema karjaseautoriteeti, ehkki mõningate reservatsioonidega kuulekuse osas tema doktrinaalsele autoriteedile ja kirikukogu autoriteedile. Siin pöördun ma tagasi vahetegemise juurde indiviidide ja institutsioonide vahel. Ekskommunikatsiooni alt vabastamine oli meede, mis võeti ette kirikliku distsipliini vallas: indiviidid vabastati südametunnistuse koormast, mille moodustas kõige rängem kiriklik karistus. Seda distsiplinaarset tasandit tuleb eristada doktrinaalsest tasandist. Tõsiasi, et Püha Pius X Vennaskonnal puudub Kirikus kanooniline staatus, ei põhine lõppkokkuvõttes mitte distsiplinaarsetel, vaid doktrinaalsetel asjaoludel. Seni kuni Vennaskonnal puudub Kirikus kanooniline staatus, ei täida selle vaimulikud Kirikus legitiimseid vaimulikke funktsioone. Seega tuleb teha vahet distsiplinaarsel tasandil, mis tegeleb indiviidide kui sellistega, ja doktrinaalsel tasandil, milles on hõlmatud vaimulik teenimine ja institutsioon. Et seda veelkord selgeks teha: kuni doktrinaalsed küsimused pole lahendatud, ei ole Vennaskonnal Kirikus kanoonilist staatust ning selle vaimulikud – olgugi nad vabastatud kiriklikust karistusest – ei täida Kirikus legitiimselt mingit vaimulikku funktsiooni.

(Tema Pühaduse paavst Benedictus XVI kiri Katoliku Kiriku piiskoppidele seoses peapiiskop Lefebvre'i poolt konsekreeritud nelja piiskopi vabastamisega ekskommunikatsiooni alt)