Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas
Hodie contritum est ab ea caput serpentis antiqui

esmaspäev, 25. mai 2009

Sacrosanctum Concilium liturgiast

Vatikani Teise Kirikukogu konstitutsioon liturgiast:

2. [L]iturgia, mille läbi, iseäranis jumalikus Armulauaohvris, "saab teoks meie lunastustöö", aitab ülimalt kaasa, et ustavad jäljendaksid oma elus ja avaldaksid teistelegi Kristuse müsteeriumi ja tõelise Kiriku tegelikku loomust, millele on eriomane, et ta on inimlik ja ühtlasi jumalik; nähtav, samas nähtamatult toetatud; innukas tegutsema ja pühendunud kontemplatsioonile; kohalolev maailmas ja siiski palverännul; ja seda niiviisi, et temas on inimlik suunatud jumalikule ja sellele allutatud, samuti nähtav nähtamatule, tegutsemine kontemplatsioonile ja praegune tulevasele linnale, mida me taotleme (Hb 13:14). Seega, kui liturgia ehitab kirikulisi päev päevalt üles Issanda pühaks templiks, Jumala eluasemeks Vaimus (Ef 2:21-22), kuni Kristuse täisea mõõduni (Ef 4:13), tugevdab ta ühtlasi imetabaselt nende väge kuulutada Kristust ja esitab nõnda väljaspool-olijatele Kirikut kui tähist, mis on tõstetud rahvaste üle (Js 11:12), mille all kogutakse Jumala hajutatud lapsed ühte (Jh 11:52), kuni on üks kari ja üks karjane (Jh 10: 16).

8. Maises liturgias saame osa selle taevase liturgia eelmaitsest, mida pühitsetakse pühas Jerusalemma linnas, mille poole me palveränduritena teel oleme, kus Kristus istub Jumala paremal käel pühamu ja tõelise tabernaakli teenijana (Ilm 21:2; Kl 3:1; Hb 8:2); koos kõigi taevaste väehulkadega laulame kiituslaulu Issandale; austades pühakute mälestust loodame saada mingi osa nendega, nende kaaskondseiks; ootame Päästjat, meie Issandat Jeesust Kristust, kuni Tema, meie elu, avalikuks saab ja ka meie saame avalikuks koos Temaga kirkuses (Fl 3:20; Kl 3:4).

10. ... liturgia [on] tipp, mille poole Kiriku tegevus suundub ja samas allikas, millest voogab kogu tema vägi. Sest apostellikud teod on suunatud sellele, et kõik, kellest on usu ja ristimise läbi saanud Jumala lapsed, tuleksid kokku, kiidaksid Jumalat Kiriku keskel, võtaksid osa ohvrist ja sööksid Issanda õhtusöömaajal.

Liturgia omakorda ajendab ustavaid, täidetud "paasa-sakramentidest", olema "ühes meeles"; palvetab, et "nad peaksid elus kinni sellest, mida usus hoomasid"; Issanda ja inimese vahelise lepingu uuendamine Armulauas tõmbab ustavad Kristuse tungivasse armastusse ja paneb nad leegitsema. Seega valatakse liturgiast ja eriti Armulauast, justkui allikast meisse armu ning saavutatakse kõige tõhusamal moel inimeste pühitsemine Kristuses ja Jumala austamine, millele Kiriku kõik ülejäänud tegevused on suunatud kui eesmärgile.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse