Johannes-Paulus II evolutsioonist

Järgnevad JPII tsitaadid on tõlgitud Mark Brumley artiklist The Mystery of Human Origins: Which theories are compatible with Catholic faith?

"Õigesti mõistetuna ei tekita usk loomisse ega ka õigestimõistetud õpetus evolutsioonist, takistusi: evolutsioon tegelikult eeldab loomist; loomine näitab end evolutsiooni valguses sündmusena, mis ulatub läbi aja -- nagu jätkuv loomine -- milles Jumal saab usklike silmadele nähtavaks kui 'maa ja taeva Looja'" (Pöördumine "Evolutsiooni Sümpoosiumi" poole, aprill, 1985).

"Kõik elu arengut puudutavad vaatlused viivad sarnasele järeldusele. Elusolendite evolutsioon, mille staadiume teadus püüab määratleda ja mille mehanismi mõista, ilmutab seesmist otstarbekust, mis äratab imetlust. See otstarbekus, mis juhib olendeid suunas, mille eest nad ei vastuta ja mida nad ei valitse, sunnib eeldama Vaimu, mis on selle Allikas, selle Looja" (Üldaudients, 10. juuli, 1985).

"loomuliku evolutsiooni teooria, mõistetud tähenduses, mis ei välista jumalikku põhjuslikkust, ei ole põhimõtteliselt vastuolus tõega nähtava maailma loomisest, nagu see on esitatud Genesises [Moosese 1. raamatus]" (Üldaudients, 29. jaanuar, 1986).

"Seetõttu võib öelda, et usudoktriini vaatekohast ei ole takistusi inimese keha päritolu selgitamisel evolutsiooniteooria abil. Tuleb aga lisada, et see hüpotees esitab vaid tõenäosuse, mitte teadusliku kindluse. Teisalt kinnitab usudoktriin muutumatult, et inimese vaimne hing on loodud otse Jumala poolt. Vastavalt mainitud hüpoteesile on võimalik, et inimese ihu, järgides Looja poolt elu energiatele antud korda, võis olla järk-järgult ette valmistatud eelnevates eluvormides. Ometi ei saa inimese hing, millest inimese inimsus lõppkokkuvõttes sõltub, tekkida mateeriast, kuna hing on vaimse loomuga" (Üldaudients, 16. aprill, 1986).

"Täna . . . pool sajandit pärast [paavst Pius XII entsüklika Humani generis] ilmumist, suunavad mõningad uued leiud meid tunnistama, et evolutsioon on rohkem kui hüpotees. On tõepoolest märkimisväärne, et see teooria on erinevates akadeemilistes distsipliinides toimunud avastuste seeria järel avaldanud uurijate vaimule üha suuremat mõju. Nende sõltumatute uurimuste tulemuste koondumine -- mida polnud planeeritud ega otsitud -- moodustab ise olulise argumendi selle teooria toetuseks" (Pöördumine Paavstliku Teaduste Akadeemia poole, 1996).