Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas
Hodie contritum est ab ea caput serpentis antiqui

esmaspäev, 11. mai 2009

Summa Theologica senitundmatu osa

InsideCatholic annab teada, et on taasavastatud Summa Theologica seni kadunud osa...
KAS TUKASTAMINE ON PÄÄSEMISEKS HÄDAVAJALIK

(Utrum siestae necessae sunt pro salute)

I vastulause - Näib, et tukastamine ei ole pääsemiseks hädavajalik. Pääsemine seisneb Jumala sarnaseks saamises. Jumal on puhas aktuaalsus. Järelikult peame olema aktuaalsed. Ent tukastamine vastandub aktuaalsusele ja seega ka pääsemisele.

II vastulause - Lisaks ütleb Apostel: "Olge ärkvel ja valvake, sest teie pääste on ligi." Tukastamine vastandub ärkvelolekule. Seega järeldub, et tukastamine vastandub pääsemisele.

III vastulause - Lisaks, Aristoteles ütleb, et voorus seisneb aktiivsuses. Tukastamine ei ole aktiivsus ega lähe seega arvesse kui voorus. Seega järeldub, et tukastamine vastandub pääsemisele.

Vastupidi, psalmist ütleb: "Issand annab oma armsatele unes." Nüüd, pääsemine on and ja me peame olema unes, et võtta vastu Issanda ande. Seega on tukastamine pääsemiseks hädavajalik.

Mina vastan, et tukastamisest saab rääkida kahel moel: tukastamine relatiivses mõttes (sequndum quid) ja kui lihtsalt tukastamine (simpliciter dicta).

Relatiivses mõttes on tukastamine neutraalne, kuna seda saab kasutada nii heaks kui halvaks. Seevastu lihtsalt tukastamine on selline, mis annab meile puhkust, et me võiksime ärgata "värskete ja rõõmsatena", et kiita Jumalat (nagu öeldakse Rooma breviaaris). Selle otstarbe tõttu on tukastamine pääsemiseks hädavajalik, kuna Jumala kiitmine on pääsemiseks hädavajalik.

Lisaks, kontemplatsioon öeldakse olevat "puhkamine Jumalas". Nüüd, kontemplatsioon voogab armastusest ja armastus on pääsemiseks hädavajalik; sellest järeldub, et tukastamine, mis on teatud liiki puhkamine, on pääsemiseks hädavajalik. Samuti, kontemplatsioon öeldakse olevat taevase õndsuse eelmaitse. Tukastamine on seega taevase õndsuse eelmaitse.

Lisaks, Jeesus magas paadis. Järelikult, me peame Kirikus magama, kuna paat on Kiriku võrdkuju. Järelikult peame kirikuskäies magama, sageli jutluste ajal. Seetõttu tuleb öelda, et tukastamine on pääsemiseks hädavajalik.

Vastus esimesele vastulausele - Ei tohi segi ajada liikumatust ja potentsiaalsust. Sest inimene on aktuaalne isegi liikumatuna; näiteks nõuab liturgia meilt vaikuseaega. Uni on täiuslik vaikus. Jumal on ülim täius. Järelikult, Jumal tukastab kõige aktuaalsemalt.

Vastus teisele vastulausele - Apostel kõneles kujundlikult, mitte otsesõnu. Sest püha Joosep oli oma unes valvas, seetõttu sai Jumal talle unes kõneleda. Nii kõneles Jumal unes paljude pühakutega. Järelikult, me peame tukastama valvsalt, et Jumal saaks meiega rääkida.

Vastus kolmandale vastulausele - Aristoteles oli pagan ja ei saa oodata, et ta oleks mõistnud Jumala tukastamise suuri müsteeriume. Oleks ta tundnud Ilmutust, oleks ta maganud tunduvalt rohkem kui ta magas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse