"Erakorraline vorm"

Möödunud laupäeval väljendas üks kommentaator rahulolematust väljendiga "Missa erakorraline vorm". Arvan, et see nime-küsimus pakub huvi teistelegi, seepärast kordan siin oma vastust tollele kommentaarile:

Mõningatest puudustest erinevate nimetuste puhul kirjutas kardinal Cañizares oma eessõnas isa Nicola Buxi raamatule "Benedictus XVI reform":

"... nime kohta, millega seda Missat nimetada. Autor teeb ettepaneku nimetada seda orientaalse kombe kohaselt "P. Gregorius Suure Liturgiaks". See on ehk parem, kui öelda lihtsalt "gregoriaani", kuna viimane võib viia kahetimõistmisele (mida saaks igal juhul vältida nimetusega "damaso-gregoriaani"). See on ühtlasi kohasem kui "traditsiooniline Missa", kus adjektiivi ähvardab kas "kaasaegsele" vastandumise või "folkloori" koorem; või ka kohasem kui "erakorraline vorm", mis on liiga väline nimetus. "Usus antiquior" sisaldab pelgalt kronoloogilise osutuse puudust. Teiselt poolt, "usus receptus" oleks liiga tehniline. "P. Pius V Missaal" või "Õndsa Johannes XXIII Missaal" oleksid liialt piiratud mõisted. Ainsaks nõrkuseks on asjaolu, et Bütsantsi riituses juba on p. Gregoriuse, Rooma paavsti liturgia: Paastuajal kasutatav eelpühitsetud andide liturgia."