Fátima Roosipärja Jumalaema

Täna 92 aastat tagasi ilmus Neitsi Maarja esimest korda kolmele lapsele Fátimas, Portugalis. Neitsi Maarja ilmus Lúcia Santosele ning Jacinta ja Francisco Martole kuuel järjestikusel kuul 1917. aastal. Välja arvatud augustis, kui lapsed antiklerikaalse vabamüürliku võimu poolt vahistati, toimusid ilmumised 13. kuupäeval. Ilmutused lõppesid 13. oktoobril suure rahvahulga poolt jälgitud "päikeseimega" (vt. fatima.org).

Täna esilinastus film Fátima ilmutusest "13. päev" (viide Wikipedia).

13. mail 2000. aastal avaldas Usudoktriini Kongregatsioon paavst Johannes-Paulus II korraldusel ka Fátima kolmanda saladuse, mida seni oli avalikkuse eest varjatud. Kardinal Angelo Sodano ütles oma pöördumises Fátimas kolmanda saladuse avaldamise puhul:

See tekst sisaldab prohvetlikku visiooni, mis sarnaneb Pühakirja omale ja mis ei kirjelda fotograafilise selgusega tulevaste sündmuste üksikasju, vaid pigem sünteesib ja koondab ühtsele taustale üle aja pillutatud sündmused, mille järjestus ja kestvus pole kindlaks määratud. Selle tulemusena tuleb teksti tõlgendada sümbolistlikus võtmes.

Fátima visioon puudutab eelkõige ateistlike süsteemide sõda Kiriku ja kristlaste vastu ja see kirjeldab tohutuid kannatusi, mida pidid taluma teise aastatuhande viimase sajandi usutunnistajad. See on katkematu ristitee, mida juhivad kahekümnenda sajandi paavstid.

Vastavalt "väikeste karjaste" tõlgendusele, mida hiljaaegu kinnitas ka õde Lúcia, on "valgesse rüütatud piiskop", kes palvetab kõikide usklike eest, paavst. Käies märtrisurma surnute (piiskoppide, preestrite, orduliikmete ja paljude ilmikute) surnukehade vahel suure vaevaga oma teed Risti poole, langeb ka tema kuulide all maha, näiliselt surnuna.

Pärast atendaadikatset 13. mail 1981. aastal, näis Tema Pühadusele ilmne, et see oli "emalik käsi, mis suunas kuuli teed", võimaldades "sureval paavstil" peatuda "surma lävel" (paavst Johannes-Paulus II. Meditation with the Italian Bishops from the Policlinico Gemelli, Insegnamenti, vol XVII/1, 1994, p. 1061). Leiria-Fátima piiskopi Rooma-visiidil otsustas paavst anda talle kuuli, mis oli atendaadikatse ajal tunginud autokeresse, et see võiks olla hoiul [Fátima] Pühamus. Piiskopi korraldusel lisati kuul hiljem Fátima Jumalaema kuju krooni.

1989. aasta järjestikused sündmused viisid nii Nõukogude Liidus kui mitmetes Ida-Euroopa riikides ateismi propageerinud kommunistliku režiimi langemisele. Ka selle eest toob Tema Pühadus Pühimale Neitsile oma tänu. Ent teistes maailma osades jätkuvad traagiliselt rünnakud Kiriku ja kristlaste vastu koos kannatustekoormaga, mida need rünnakud kaasa toovad. Isegi kui sündmused, millele Fátima saladuse kolmas osa viitab, näivad nüüdseks minevikku kuuluvat, jääb Jumalaema kutse pöördumisele ja meeleparandusele, mis ta kahekümnenda sajandi alguses esitas, täna endiselt ajakohaseks ja pakiliseks. "Sõnumi Jumalaema näib lugevat aja märke -- meie aja märke -- erilise mõistmisega... Pühima Maarja tungiv kutse meeleparandusele ei ole midagi muud kui tema emaliku hoole ilmutamine inimpere eest, kes vajab pöördumist ja andestust" (paavst Johannes-Paulus II, Message for the 1997 World Day of the Sick, N. 1, Insegnamenti, vol XIX/2, 1996, p. 561).