olles päevakese selle üle mõtisklenud, on minu vastus lõpuks pöörduda tagasi selle blogi peamise juhtmõtte juurde.
Rohkem kui kunagi varem peame mõistma, mida Kirik tegelikult ütleb, mida Püha Kirik tegelikult meile pakub.
Me ei saa Kiriku õpetuse täiust Notre Dame'ist ega teistelt, praegu väiksematelt sekulaarse agenda veekandjatelt. Me ei saa seda kuigi paljudelt oma juhtidelt Kirikus.
Ja sestap…
Ärgitan ma kõiki preestreid ja piiskoppe, kes loevad seda blogi vähimagi kaasaelamise või heasoovlikkuse värinaga, kaaluda hoolikalt järgnevat:
Kui te tajute, et just praegu toimub midagi väga tõsist ja olulist, siis armastusest Jumala vastu, mõelge uuesti, milline on teie lähenemine Püha Kiriku jumalakummardamise edendamisele.
Tehke kõik oma võimuses ja oma mõju kaudu, et edendada Jumala sellist kummardamist, mis vastab mitte ilmlikele eesmärkidele -- kui kiiduväärsed need ka oleksid maailmas, mida endiselt valitseb selle hirmuäratav vürst -- vaid pigem religiooni tõelisele sisule: kohtumisele müsteeriumiga.
“Et verbum caro factum est”
1 tund tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaarid modereeritakse