Paavsti kokkuvõte oma reisist

Hüvastijätukõnes Tel Avivi lennuväljal võttis Benedictus XVI lühidalt kokku oma külaskäigu Pühale Maale:

Valmistudes tagasi pöörduma Rooma, tahaksin jagada teiega mõningaid tugevaid muljeid, mis mu palverännak Pühale Maale minusse on jätnud. Mul olid viljakad kõnelused nii Iisraeli kui Palesiina territooriumite võimudega ning ma olin tunnistajaks suurtele jõupingutustele, mida mõlemad valitsused teevad inimeste heaolu tagamiseks. Ma olen kohtunud katoliku Kiriku juhtidega Pühal Maal ja ma rõõmustan nähes, mil moel nad üheskoos töötavad Issanda karja eest hoolt kandes. Mul on olnud ka võimalus kohtuda erinevate kristlike kirikute ja kiriklike kogukondade juhtidega nagu ka teiste religioonide juhtidega Pühal Maal. See maa on tõepoolest viljakas pinnas oikumenismi ja religioonidevahelise dialoogi jaoks ning ma palvetan, et religioosse tunnistamise rikas mitmekesisus selles regioonis kannaks vilja kasvava vastastikuse mõistmise ja austamise näol.

Hr. president, teie ja mina istutasime oliivipuu teie residentsi minu saabumise päeval Iisraeli. Oliivipuu, nagu te teate, on kujund, mida kasutas püha Paulus kristlaste ja juutide vaheliste väga lähedaste suhete kirjeldamiseks. Paulus kirjeldab oma kirjas roomlastele, kuidas paganate Kirik on nagu metsik oliivivõsu, mis on poogitud hoolega kasvatatud oliivipuu külge, mis on Lepingurahvas (cf. 11,17-24). Me saame toitu samadest vaimsetest juurtest. Me kohtume kui vennad -- vennad, kelle vahel on ajaloos olnud aeg-ajalt pingelised suhted, ent kes nüüd on kindlalt pühendunud kestva sõpruse sildade ehitamisele.

Presidendipalees toimunud tseremooniale järgnes üks minu Iisraelis viibimise aja kõige pidulikumaid hetki -- minu külaskäik Yad Vashem holokaustimemoriaali, et avaldada austust Shoah ohvritele. Seal kohtusin ka mõningate ellujäänutega. Need sügavalt liigutavad kohtumised tõid mu mällu tagasi kolme aasta taguse visiidi Auschwitzi surmalaagrisse, kus nii palju juute -- emasid, isasid, abikaasasid, poegi ja tütreid, vendi, õdesid, sõpru -- brutaalselt hävitati jumalatu režiimi poolt, mis propageeris antisemitismi ja vihkamise ideoloogiat. Seda õõvastavat peatükki ajaloos ei tohi kunagi unustada ega eitada. Vastupidi, need sünged mälestused peavad tugevdama meie otsustavust läheneda teineteisele ühe ja sama oliivipuu okstena, kes ammutavad toitu samadest juurtest ja on ühendatud vennalikus armastuses.

Hr. president, ma tänan teid teie külalislahke soojuse eest, mida ma kõrgelt hindan, ja ma tahan täheldada, et ma tulin külastama seda maad iisraellaste sõbrana, niisamuti kui ma olen palestiina rahva sõber. Sõpradele meeldib viibida üheskoos ning nende jaoks on sügavalt valus näha teist kannatamas. Ükski iisraellaste ja palestiinlaste sõber ei saa jätta kurvastamata jätkuvate pingete tõttu teie kahe rahva vahel. Ükski sõber ei saa pisaraid tagasi hoida, nähes kannatusi ja elude kaotust, mida mõlemad rahvad on pidanud taluma viimasel kuuel aastakümnel. Lubage mul pöörduda kõigi inimeste poole nendel maadel: Lõpp verevalamisele! Lõpp võitlemisele! Lõpp terrorismile! Lõpp sõjale! Selle asemel murdkem vägivalla surnud ring. Saabugu kestev rahu, mis põhineb õiglusel, saabugu tõeline leppimine ja tervenemine. Tunnistatagu kõikide poolt, et Iisraeli riigil on õigus eksisteerida ning elada rahus ja turvaliselt rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Samamoodi tunnistatagu, et palestiina rahval on õigus suveräänsele sõltumatule kodumaale, et elada väärikalt ja vabalt ringi liikuda. Saagu kahe-riigi lahendus tegelikkuseks, ärgu jäägu see vaid unistuseks. Ja levigu rahu nendelt maadelt kaugemale, saagu nad "valguseks rahvastele" (Js 42,6), tuues lootust paljudele teistele konfliktidest räsitud regioonidele.

Üks kurvemaid vaateid minu külaskäigul nendele maadele oli müür. Selle kõrval liikudes palvetasin ma tuleviku eest, milles Püha Maa rahvad saaksid üheskoos elada rahus ja kooskõlas, vajamata selliseid julgeoleku ja eraldamise vahendeid, vaid pigem üksteist austades ja usaldades ning öeldes lahti vägivalla ja agressiooni mistahes vormidest. Hr. president, ma tean, kui raske on seda eesmärki saavutada. Ma tean, kui raske on teie ülesanne ja Palestiina võimude ülesanne. Ent ma kinnitan teile, et minu palved ja katoliiklaste palved üle maailma on teiega ajal, mil te jätkate oma pingutusi õiglase ja kestva rahu ehitamiseks selles regioonis.

Mul jääb üle vaid väljendada kogu südamest oma tänu kõigile, kes on minu külaskäigule nii paljudel viisidel kaasa aidanud. Valitsusele, organiseerijatele, vabatahtlikele, meediale, kõigile, kes on pakkunud mulle oma külalislahkust ja kes mind saadavad, olen ma sügavalt tänulik. Palun võtke vastu minu kinnitus, et ma pean teid liigutusega meeles oma palvetes. Kõigile teile ütlen ma: tänan teid ja olgu Jumal ühes teiega. Shalom!