Pius XII kirjutas 1950. aastal entsüklikas Humani generis:
35. Meil jääb nüüd veel rääkida nendest küsimustest, mis kuuluvad küll positiivsete teaduste valdkonda, ent on siiski suuremal või vähemal määral seotud kristlike usutõdedega. Tõepoolest, paljud nõuavad tungivalt, et katoliku religioon võtaks neid teadusi arvesse niipalju kui võimalik. See oleks kindlasti kiiduväärne selgelt tõestatud faktide puhul; ent ettevaatlikkust tuleb säilitada seal, kus on tegemist pigem hüpoteesidega, millel on mingi teaduslik alus, mis puudutavad Pühakirjas või Pärimuses sisalduvaid õpetusi. Kui sellised hüpoteetilised arvamused vastanduvad otseselt või kaudselt Jumala poolt ilmutatud õpetusele, siis ei saa mingilgi moel nõustuda nõudega neid tunnustada.
36. Neil põhjustel ei keela Kiriku õpetusautoriteet, et kooskõlas inimteaduste ja püha teoloogia praeguse seisukorraga, leiaks mõlemas valdkonnas kogenud inimeste poolt aset uurimine ja arutlused evolutsiooniõpetuse osas, kuni uurimine piirdub inimese keha pärinemisega eeleksisteerivast ja elavast mateeriast -- sest katoliku usk kohustab meid tunnistama, et hinged on loodud vahetult Jumala poolt. Ometi tuleb seda teha sellisel moel, et mõlema poole põhjendusi, st. nii evolutsiooni suhtes soodsaid kui sellele vasturääkivaid, kaalutakse ja vaagitakse tarviliku tõsidusega, tasakaalukalt ja mõõdukalt, ning tagades, et kõik on valmis alluma Kiriku otsusele, kellele Kristus on andnud missiooni Pühakirja autentselt tõlgendada ja kaitsta ustavate dogmasid. Mõned aga astuvad üle diskussioonivabaduse piiri, kui nad käituvad nii, nagu oleks inimese keha pärinemine eeleksisteerivast ja elavast mateeriast juba täiesti kindel ning tõestatud siiani avastatud faktidega ja nendel faktidel põhineva arutlusega, ning nagu ei oleks jumaliku ilmutuse allikates midagi, mis nõuaks selles küsimuses suurimat mõõdukust ja ettevaatlikkust.
37. Kui aga küsimuse all on teine hüpoteetiline arvamus, nimelt polügenism, puudub Kiriku lastel selline vabadus. Sest ustavad ei saa omaks võtta arvamust, mille kohaselt emba-kumba, kas pärast Aadamat eksisteeris siin maa peal tõelisi inimesi, kes ei pärinenud loomuliku põlvnemise läbi temast kui kõikide esivanemast, või et Aadam esindab mingit hulka esivanemaid. Ei ole mingilgi moel ilmne, kuidas saab sellist arvamust lepitada sellega, mida ilmutatud tõe allikad ja Kiriku õpetusautoriteedi dokumendid väidavad pärispatu kohta, mis lähtub individuaalse Aadama poolt tegelikult sooritatud patust ja mis antakse põlvnemise kaudu edasi kõigile ja on igaühes kui tema enda oma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaarid modereeritakse