Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas
Hodie contritum est ab ea caput serpentis antiqui

reede, 22. juuli 2011

Rootsi Birgitta (1303-1373)

Raamatust: Butler's Lives of the Saints

23. juuli

Tegusus ja mõtlus

Birgitta koges lapsepõlvest peale müstilisi ilmutusi. Nagu Avila Teresa (15. oktoober), nii ühendas ka tema kontemplatsiooni ja tegutsemise erakordselt viljakaks eluks. Neljateistkümneaastaselt (13?) abiellus Birgitta Rootsi üliku Ulf Gudmarssoniga. Neil oli kaheksa last, kes näitavad, et vanemate ja kodu mõju ei määra alati iga lapse isiksuse ja iseloomu kujunemist. Ühest nende tütrest, Vadstena Katariinast, sai kanoniseeritud pühak. Poeg Karl aga torkas silma oma vigade ja halbade valikute poolest, põhjustades vanematele palju kurbust.

1335 sai Birgittast Rootsi kuninganna õuedaam. Töö eest kuninglikus perekonnas andis kuningas talle maad ja tühjad hooned, mida sai kasutada konvendina. Kui Ulf 1344 suri, asutas Birgitta Vadstenas Pühima Päästja Ordu.

Birgitta reisis Rooma ja hakkas hoolitsema vaeste ning haigete eest, pannes samal ajal kirja oma müstilisi kogemusi. Tema ordu oli rahalistes raskustes, kuid ta töötas edasi.

Laevahukk teekonnal Jeruusalemma, koos teatega poja traagilise surma kohta, murdsid tema tervise. Ta suri 1373, peagi pärast naasmist Rooma. Tema tütar Katariina jätkas tema tööd kongregatsiooni osas, mis sai tuntuks birgitiinide orduna. Tänapäeval on maailmas kaksteist(?) birgitiinide nunnakloostrit.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse