Almost two weeks ago — hauntingly, on the Feast of the Birth of John the Baptist, whom King Herod would behead because the saint dared to defend the God-given truth about marriage — our state sadly attempted a re-definition of marriage. Is there anything left to say?
Yes.
[...]
So, we try our best to witness to the truth, encouraging our married couples and their kids to be loving, radiant, “lights to the world.” We acknowledge that, as St. Augustine taught, if something is wrong, even if everybody else is doing it, it’s still wrong; and, if something is right, even if nobody else is doing it anymore, it’s still right. Like St. Thomas More, we’re willing to take the heat and even lose our head from following a conscience properly formed by God’s revelation and the teaching of His Church, even if it is politically incorrect, and clashes with the King’s demands to re-define marriage.
Kas poleks õige loobuda riiklikust abielutunnistusest, kui asi ükskord sinnamaale jõuab? Kui riik sülitab abielule, pistes selle ühte patta seksuaalsete väärastumustega, kaotab "abielu" riiklik tunnustamine oma tähenduse. Või pigem omandab negatiivse tähenduse. Näib olevat õige seda siis ka selgelt väljendada, nõudes oma abielu riiklikust registrist kustutamist. Seda enam, et isegi praegune seaduslik abielu, nii nagu seda riiklikult registreeritakse, ei ole sisuliselt ammu enam abielu, vaid majanduslik koostööleping.
TomH kirjutab...
VastaKustutaEks midagi sarnast, kui ette paned - on praegu Paavsti intervjuuraamatu järgi toimumaski Saksas:
kui Kirik hakkab täieõiguslikuks katoliiklaseks pidama ka neid, kes Saksa riigile enam katoliiklasele kohustuslikku "religioonimaksu" ei maksa.
Mnjah. Kiriku ja Riigi lahutamine...