Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas

neljapäev, 21. juuli 2011

Maarja Magdaleena (esimene sajand)

Raamatust: Butler's Lives of the Saints

22. juuli

Pühendumine Kristusele

Maarja Magdaleena oli esimene, kes nägi ülestõusnud Issandat. Ta oli naiste eesotsas, kes avastasid, et Jeesuse haud oli tühi.

Maarja Magdaleena oli kõige tähelepanuväärsem nendest naistest, kes Jeesust Tema rännakul järgisid ja Teda toetasid. Ehkki mõned on seda väitnud, ei ole mitte mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks olnud prostituut. See arvamus ulatub tõenäoliselt tagasi Gregorius Suureni (3. september), kes avaldas arvamust, et Maarjat võiks samastada nimetu naisega, kes pesi oma pisaratega Jeesuse jalgu ja kuivatas neid oma juustega. Kirjanikud ja laulusepad on aastaid sellest ideest kinni haaranud, mille tulemusena on rahva kujutlusvõime võtnud selle omaks kui lihtsalt fakti. Piibel ei ütle, et Kolgata oli mägi, et oli kolm idamaa tarka, või et Maarja Magdaleena oli prostituut.

Tema nimi osutab, et ta oli pärit Magdalast, väikesest külast Galilea järve läänekaldal. Magdala oli õitsev kalastus-, paadiehitus- ja kauplemiskeskus. "Maarja" (Mariam?) oli ja on jätkuvalt sageliesinev naisenimi. Uues Testamendis on mitmeid Maarjaid. Lisades tema nimele Magdaleena, osutasid autorid, millist Maarjat nad silmas peavad.

Tal oli olnud probleeme enne kohtumist Jeesusega. Luuka Evangeeliumis öeldakse meile, et temast olid välja läinud "seitse kurja vaimu". Maarja Magdaleena kui pühaku tähtsus seisneb eelkõige selles, et Kristus võis loota tema pühendunud toetusele. Ta järgnes Jeesusele Jeruusalemma, kui Ta viimast korda sinna naasis. Ta seisis risti all. Ta läks hauale. Temale olid suunatud ülestõusnud Issanda esimesed sõnad. Kurvastusest murtuna pidas ta Jeesust aednikuks. Maarja ei tundnud Teda ära kuni Jeesus tema nime lausus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse