Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas
Hodie contritum est ab ea caput serpentis antiqui

reede, 8. juuli 2011

Paolina

Raamatust: Butler's Lives of the Saints

9. juuli

Paolina (1865-1942)
Kannatav teenimine

Paolina sündis Trentos, Itaalias. Vanemad panid talle nimeks Amabile Wisenteiner, ja võtsid ta kaasa Brasiiliasse, kui ta oli kümne aastane. Seal võtsid immigrantide perekonna vastu jesuiit-misjonärid, kes aitasid suuresti kujundada tema varast vaimset arengut. Viieteistkümneselt asus ta elama maamajja p. Georgi kabeli lähedale Vigolos, Brasiilias, et hoolitseda vähki sureva naise eest. Jesuiidid olid selgitanud, et seal kogukonnas on suur vajadus sedaliiki teenimise järele. Vastuseks asutasid Amabile ja kaks tema sõpra, Virginia ja Teresa, 1895 Pärispatuta Saamise Väikesed Õed. Amabile võttis nüüd ordunimeks Jeesuse Kannatava Südame Paolina.

Ehkki häiritud teatud kiriklikest manööverdustest ja võimuvõitlusest, ütles Paolina: "Jumala ligilolu on minus sedavõrd lähedane, et näib olevat võimatu seda kaotada. See ligiolu teeb mu hingele sellist rõõmu, et ma ei suuda seda kirjeldada." 1938 hakkas ta kogema diabeedist tulenevaid komplikatsioone, mis viisid sõrme, ja hiljem parema käsivarre amputeerimisele. Oma viimastel elukuudel oli Paolina täielikult pime. Ta suri 9. juulil 1942 São Paulos. Paolinast sai Brasiilia esimene kanoniseeritud pühak.

1 kommentaar:

  1. TomH kirjutab...

    Püha Paolina päeval siis tuuleveskitiibade kõrval Viru-Nigula Maarjaväljal.

    Eestikatolikuelu sellest ainult võidab, et
    Sellest-Siin-Ja-Praegu saab välja minna mitte ainult ajas tagasi, sealhulgas paraku XIII sajandi alguse Tulle-Ja-Mõõka - nagu see valdav eestirahva omaajalootõlgendus on - vaid ka hilisemasse ja praegusesse Suurde Maailma...

    XIX-XX (ja ?XXI) saj Korea, Vietnam ja Hiina,

    Guadalupe Jumalaema (? ka XIII saj. alguse Eesti lepitus),

    Püha Paolina Brasiiliast...

    ---

    Soovin kõigile mõjusat Viru-Nigula Palverännakut.

    TomH

    VastaKustuta

Kommentaarid modereeritakse