Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas
Hodie contritum est ab ea caput serpentis antiqui

esmaspäev, 18. juuli 2011

Macrina noorem (ca 327-379)

Raamatust: Butler's Lives of the Saints

19. juuli

Kristlik mõju

Macrina on näide religioosse perekonnaelu väärtusest. Tema vanematest said kanoniseeritud pühakud, samuti tema vendadest Basileus Suurest (2. jaanuar), Sebaste Peterist ja Nyssa Gregoriusest, kes pani kirja oma mälestused nende ühisest elust, meenutades oma vanema õe ehedat usku ja pühendumist.

Macrina sündis neljanda sajandi alguses Kapadookia Kaisareas. Kahteistaastaselt kihlasid vanemad ta noormehega, kes suri enne abiellumist. Macrina kuulutas end leseks ega andnud mingit lootust teistele noormeestele, kes tema vastu huvi tundsid. Ta veenis oma leseksjäänud ema elama pigem lihtsat elu kui nautima nende päranduse luksust. Kui tema ema suri, muutis Macrina perekonna valduse kõigist ühiskonnakihtidest pärit naiste konvendiks.

Tema vend Gregorius naasis koju 379, leides Macrina haigena, aheldatud lavatsile, mida ta kasutas voodina. Vend ja õde vestlesid pikalt elu ja surma üle. Macrina hämmastas suurt teoloogi oma taipamuste sügavusega vaimsetes asjades. Tema märkused näisid Gregoriusele olevat "rohkem kui inimlikud". Ta jäi õe juurde kuni viimase surmani, kuuldes tema palvet: "Oo igavene Jumal, kelle poole ma olen end suunanud oma emaüsast saadik, saada oma särav ingel mind juhatama kosutuse paika, kus vaiksed veed voolavad pühade isade süles. Leitagu mind Sinu ees, kui ma kord oma keha maha jätan. Võta mu hing vastu oma kätesse, süütu ja plekituna, kui Sinu ette toodud ohver.

Macrina surma järel viis Nyssa Gregorius läbi tema matusetalituse.

Lisaks:

1 kommentaar:

  1. TomH:

    Uskumatult kaasaegselt ja veenvalt mõjub see
    Nyssa p. Gregorius, Kahekõne hingest ja ülestõusmisest.

    Püha Gregorios ja Püha Macrina, paluge meie eest!

    VastaKustuta

Kommentaarid modereeritakse