Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas

teisipäev, 30. november 2010

Tüüpiline...

SSPX on avaldanud oma seisukoha seoses paavsti laialdast vastukaja tekitanud märkustega intervjuu-raamatus "Maailma valgus". Ja iseloomulikult on selles paavsti märkusi tõlgendatud samamoodi, kui seda tegi sekulaarne meedia ja liberaalsed kommentaatorid -- kui taganemist Kiriku seni kindlaltpüsinud õpetusest. Lihtsalt hinnang väidetavale "taganemisele" on vastupidine, st. hukkamõistev. See on tüüpiline, kuivõrd sarnasel moel interpreteerib SSPX ka Vatikani II Kirikukogu ühtemoodi modernistitega, andes sellele lihtsalt vastupidise hinnangu. SSPX hinnang on vesi sekulaarse-(post)modernistliku meedia veskile, kes saab sellest kinnitust oma tõlgendusele. Ja kinnitust sai ka minu veendumus, et traditsionalism ja modernism kui ideoloogiad on teineteise peegeldused.

7 kommentaari:

  1. Ütlen ausalt, et ei viitsi Dici kommentaari lugeda, aga hinnang, et traditsionalism ja modernism on teineteise peegeldused, tundub mulle ebaadekvaatne. Olen minagi seisukohal, et paavsti öeldu ei ole just kõige prudentsialistlikum. Antud küsimustele oleks selgelt saanud vastata moel, mis oleks jätnud vähem võimalusi vääritimõistmiseks. Sama kehtib Vatikani II kirikukogu dokumentide kohta.

    VastaKustuta
  2. Sellel, kas paavsti märkused olid prudentsiaalne viga või mitte, ei ole mingit pistmist traditsionalismi/modernismi küsimusega. Küll aga on sellega pistmist paavsti märkuste tõlgendamisel taganemisena katoliiklikust õpetusest või selle õpetuse muutmisena.

    Muidugi võib minu arusaam traditsionalismi ja modernismi kui ideoloogiate vastastikusest seosest olla ebaadekvaatne. Paraku näen tavaliselt just seda, millest kirjutasin -- et nende tõlgendused on hämmastavalt sarnased, erinedes vaid diametraalselt peegelpildis hinnangutes selle tõlgenduse tulemusele. Olen valmis oma hinnangut korrigerima, kui tõestad, et see ei ole nii.

    VastaKustuta
  3. Ah jaa... ma olen valmis möönma, et paavsti märkuste puhul võis olla tegu prudentsiaalse veaga, aga ma ei ole nõus, et "sama kehtib Vatikani II kirikukogu dokumentide kohta". Paavsti märkuste puhul ei olnud tegemist magisteriaalse avaldusega, vaid tema isiklike eksprompt arvamustega. Vatikani II Kirikukogu puhul aga on tegemist magisteriaalse õpetusega. Ja ma ei arva, et oleks väga arukas teha paavsti(de) poolt kinnitatud oikumeenilise kirikukogu isadele etteheiteid prudentsiaalsete vigade kohta nende poolt formuleeritud õpetuses. Sarnaselt võiks teha etteheiteid ka Pühakirja autoritele, et teatud "küsimustele oleks selgelt saanud vastata moel, mis oleks jätnud vähem võimalusi vääritimõistmiseks". Propositsioon oleks iseenesest ju õige, aga see ei tähenda veel, et Pühakirja kirjapanek just sellisel moel oleks prudentsiaalne viga. Sama kehtib kirikukogu puhul. (Mis ei tähenda, nagu ma võrdsustaksin V2 dokumente Pühakirjaga :) )

    VastaKustuta
  4. Pistmist on nii palju, et ma ei imesta, et traditsionalistid on paavsti seesuguses seisukohaväljenduses pettunud. Nagu Dici lehel on välja toodud, võinuks antud küsimustele vastates kinnitada selgelt Kiriku traditsioonilist õpetust, mitte rääkida mingitest väga erandlikest olukordadest ja nende kontekstis sammudest suurema moraalsuse poole. Usun, et nõustud, et pakkumata ainest Kiriku õpetuse hägustamiseks oleks palju segadust ära jäänud.

    Modernism seisneb paljuski seisukohas, et Kiriku õpetus on muutuv. Traditsionalism väidab vastupidist. Esimene seisab Kiriku moraaliõpetuse muutmise (või selle evolutsioonilise tõlgendamise) eest, teine selle vastu. Selles mõttes ei ole õiglane modernismi ja traditsionalismi ühte patta panna.

    Ka antud juhul ei ole ju tõlgendused sugugi sarnased. Üks ütleb, et Kiriku õpetus ei ole muutunud (hoolimata sellest, et paavsti sõnadest võib jääda vastupidine mulje), teine ütleb, et on muutunud.

    Lõpetuseks: mida täpselt pead silmas nimetades modernismi ja traditsionalismi ühise nimetajaga "ideoloogia"?

    VastaKustuta
  5. Alustan lõpust. Kasutan nende puhul sõna "ideoloogia" sedavõrd, kuivõrd nad väljuvad mõõdukuse piirest, muutes vastavalt kas modernsuse või traditsiooni esmatähtsaks, mitte lihtsalt tähtsaks. St. traditsionalism kui ideoloogia ei ole mitte kirikupärimuse austamine või apostelliku traditsiooni muutumatuks pidamine, vaid traditsiooni kui sellise pidamine esmatähtsaks ja igasuguse uuenemise põhimõtteline vastustamine. Maksiimiks: Vana on põhimõtteliselt parem kui uus.

    Modernism kui ideoloogia omakorda ei ole mitte kaasaja probleemide tähtsakspidamine või seisukoht, et Kirik peab andma vastuseid tänapäeva probleemidele ja aitama pääsemisele kaasaja inimesi, vaid hoiak, et tänu avardunud teadmistele ja uutele tehnilistele võimalustele on uuenemine esmatähtis, vana tuleb igal juhul ületada. Maksiimiks: Uus on põhimõtteliselt parem kui vana. Nii et ka siin nähtub nende peegelpildilisus.

    See, et apostellik pärimus on muutumatu ja et kirikupärimust tuleb austada, hoida, uurida, tunda, jätkata jne. ei ole traditsionalism vaid tavaline katoliiklus. Niisamuti tõdemus, et apostellik pärimus ja kogu kirikutraditsioon elab pidevas olevikus, seondub sellega, kasvab oma väljendustes ja uueneb ning isegi puhastub pidevalt ei ole modernism, vaid igapäevane katoliiklik praktika läbi ajaloo. Tõsi, samamoodi võib igal ajastul selle pärimuse külge haakuda ka seda, mis ei kuulu sellesse, mis võib olla ajutise iseloomuga või selle olemusega koguni vastuolus. Ning just selle tõttu tuleb seda pidevalt järele katsuda, kinnitada püsivat ja vabaneda liiasest.

    Teiseks, on näha, et nagu sa ütlesid, ei viitsinud sa DICI kommentaari lugeda (vähemalt tähelepanelikult). Sellega on seletatav sinu kommentaar eelviimases lõigus. Tegelikult, vastavalt DICI kommentaarile ütlevad traditsionalistid (DICI) ja modernistid (lõpmatu hulk), et paavst oma märkustega lahkneb senisest õpetusest, ülejäänud aga, et ei lahkne, ehkki esineb erinevaid hinnanguid, kus mõned tervitavad, teised aga taunivad neid märkusi prudentsiaalsel alusel.

    Kolmandaks, kas paavst "võinuks antud küsimustele vastates kinnitada selgelt Kiriku traditsioonilist õpetust, mitte rääkida mingitest väga erandlikest olukordadest ja nende kontekstis sammudest suurema moraalsuse poole"? Muidugi oleks ta saanud vastata umbes nii, et "Lugege 'Casti connubiit' ja 'Humanae vitaet', mul pole siin midagi lisada". Aga ta vastas kui teoloog, kes on nende probleemide üle kaua mõtisklenud, kes näeb probleemseid olukordi, kellel on pikaajaline pastoraalne kogemus jmt. st, nagu teistelegi küsimustele, personaalselt ja nüansseeritult. Võib-olla liiga nüanseeritult. Vähemalt massimeedia jaoks. Ma arvan, et prudentsiaalne küsimus ei ole niivõrd vastuses antud konkreetsele küsimusele kondoomide kohta, kuivõrd selles, kas paavstil on mõistlik anda eksprompt intervjuusid. Ma arvan, et see sõltub paavstist ja käesoleval juhul leian, et see intervjuu on suurepärane. Käesoleva skandaalse väärtõlgenduse puhkemise ja kestmise süüdistuse teraviku suunaksin ikkagi pigem antud väljavõtete skandaalsele avaldamisele L'Osservatore poolt ja hägusatele vastustele Vatikani infoteenistuse poolt.

    VastaKustuta
  6. Mõistete määratlemine loob alati selgust. Nii ka siin, sest see, mida Sina nimetad traditsionalismiks, on midagi sootuks muud kui see, mida pean mina (ja mida peavad paljud teised) selle all silmas. Traditsionalism on ju nähtusena tekkinud ainult vastuseisuna modernismile, rõhutades mitte seda, et vana on põhimõtteliselt parem kui uus ning et seetõttu tuleb igasugustele uuendustele igal juhul vastu seista, vaid seistes selle eest, mida Sa nimetad normaalseks katoliikluseks -- st vaadet, et "apostellik pärimus on muutumatu ja et kirikupärimust tuleb austada, hoida, uurida, tunda, jätkata jne." Selles mõttes on traditsionalism, mis ütleb, et Kiriku pärimusse tuleb suhtuda lugupidavalt, just nimelt normaalne katoliiklus. Traditsionalismiks on seda mõtet nimetada üksnes niivõrd, kui tänases kultuurilises olukorras on normaalne katoliiklus modernistliku rünnaku objektiks.

    Enne teise kommentaari kirjutamist lugesin siiski Dicis kirjutatut, kuigi, tõsi, ei analüüsinud seda süvitsi. Mulle näib, et Dici arutluskäik on iseenesest korrektne, kuid eksitud on teatud seisukohtade omistamises paavstile ehk on tehtud viga, mida on teinud paljud teisedki, arvates et paavst püüdis öelda, et väiksemat kahju põhjustav on sama mis moraalne. Nõustun aga Dicis kirjutatus sellega, et paavst a) ei rõhutanud selgelt Kiriku õpetuse tuumikut antud küsimuses ja b) esitas vastuse moel, mis võimaldab vääritimõistmist (see paneb mind ikka imestama, miks sellistest teemadest nii mitmetimõistetavalt räägitakse, teades millise innuga liberaalne meedia sõnumit väärastama tõttab). Erinevalt modernistidest ei ole Dici tekstis väidetud, nagu annaks paavsti kommentaarid tunnistust Kiriku õpetuse muutumisest. On see ju traditsionalistide vaate üks keskseid telgi, et Kiriku õpetus moraaliküsimustes, olles juurudunud inimloomusesse kirutatud mõistuslikes põhimõtetes, põhimõtteliselt ei saagi muutuda.

    Kolmanaks, pole mõtet pöörata asja farsiks. Miks ta pidanuks vastama "lugege Casti connubiit ja Humanae vitaet.." Ei, mitte seda, küll aga oleks võinud vastata selgelt, et Kiriku õpetus oli, on ja jääb ühetaoliseks, et kondoomide kasutamine on alati ja igal juhul olemuslikult ebamoraalne. Jah, muidugi on ka neil teoloogilistel arutlustel selge väärtus, sest on ju tõsi, et HIV kandjal on seksuaalsuhtesse astudes parem kasutada kondoomi kui seda mitte kasutada, aga ei ole mõistlik laskuda selliste küsimuste arutamisse ilma kinnitamata eelnevalt Kiriku õpetust, seda enam kui jutt käib nii tundlikust teemast.

    Ka mina olen täiesti veendunud, et paavst ei ole öelnud midagi, mis lahkneks Kiriku õpetusest.

    Veider on see, et ma ei usu, et tegu on ex prompt intervjuuga. Kindlasti on paavst saanud teksti eelnevalt üle vaadata.

    Kardan, et see on minupoolt antud teema käsitlemise lõpp.

    VastaKustuta
  7. Pisuke täpsustus veel. Ülalpool kirjutasin, mida ma pean traditsionalismiks kui ideoloogiaks, mitte traditsionalismiks üleüldse. Traditsionalismil ja modernismil on ka leebemaid vorme, mida ei saaks pidada ideoloogiaks. Arvan, et see, millest Sa räägid, kuulub sellesse leebemasse varianti.

    Aitüma mõttevahetuse eest!

    VastaKustuta

Kommentaarid modereeritakse