Pro multis

Paavsti kiri Saksa piiskoppide konverentsile vajadusest asendada euharistlikus palves (ja mujal) väljend "kõikide eest" väljendiga "paljude eest".

Pius IX läkitus tänaseks kutsumuste päevaks :)

Entsüklikast Qui pluribus (1846):

19. Therefore, in this great crisis for religion, because We are greatly concerned for the salvation of all the Lord's flock and in fulfillment of the duty of Our Apostolic ministry, We shall certainly leave no measure untried in Our vigorous effort to secure the good of the whole Christian family. Indeed, We especially call forth in the Lord your own illustrious piety, virtue and prudence, venerable brothers. With these and relying on heavenly aid, you may fearlessly defend the cause of God and His holy Church as befits your station and the office for which you are marked. You must fight energetically, since you know very well what great wounds the undefiled Spouse of Christ Jesus has suffered, and how vigorous is the destructive attack of Her enemies. You must also care for and defend the Catholic faith with episcopal strength and see that the flock entrusted to you stands to the end firm and unmoved in the faith. For unless one preserves the faith entire and uninjured, he will without doubt perish forever.[17]

Petitsioon eugeenika vastu

http://www.stopeugenicsnow.org/

Petitsioon laste seksualiseerimise vastu

http://www.stopsexualizingchildren.org/ssc/

Kiire kasv ka Hiinas

Hoolimata Vatikani ja Hiina Patriootliku Katoliikliku Assotsiatsiooni jätkuvast vastasseisust, kasvab ka Hiina katoliiklaste arv jõudsalt. Ülestõusmispühadel ristiti Hiinas üle 22000 inimese. Rahvaarvusid võrreldes on see muidugi Lõuna-Korea kõrval tagasihoidlik saavutus.

Toimekamad kardinalid

Sandro Magister teeb ülevaate kardinalide toimetamisest Vatikani dikasteeriumites.

Kristluse plahvatus Lõuna-Koreas

Chiesas avaldatud artiklis on juttu kristluse ülikiirest levikust Lõuna-Koreas, kus kristlaste osakaal on kasvanud 2%-lt 1960. aastal 30%-ni 2010. aastal. Katoliiklaste osakaal on ~11%. Ka käesoleva aasta Ülestõusmispühadel võeti seal Kirikusse vastu kümneid tuhandeid katehumeene. Isa Paul Kim Bo Rok sõnul: "Me oleme pöördumiste laine all ülekoormatud ja palume maailma kristlastelt vähemalt palve-abi." Põhilisteks apostliteks on ilmikud, kes on püstitanud programmi "Evangelisatsioon kakskümmend kakskümmend" raames eesmärgi pöörata 2020ndaks aastaks 20% elanikonnast katoliiklusse.

UDK asub reformima USA Naiskongregatsioonide Juhtide Konverentsi

UDK avaldas "Doktrinaalse hinnangu Naiskongregatsioonide Juhtide Konverentsile" (NKJK, ingl Leadership Conference of Women Religious (LCWR)), mida naljahambad on nimetanud ka "nunnade magisteeriumi instrumendiks". Üldise hinnangu kohaselt:

... näitab hinnang tõsiseid doktrinaalseid probleeme, mis mõjutavad paljusid konsekreeritud elus. Dokrinaalsel tasandil iseloomustab kriisi religioosse konsekratsiooni fundamentaalse kristoloogilise keskme ja fookuse kahanemine, mis viib omakorda mõnede pühendunute seas “püsiva ja elava Kiriku-tunnetuse” kadumisele.

Doktrinaalse hinnangu ettevõtmist ajendanud peamisi probleemseid valdkondi oli kolm:

1. Sõnavõtud NKJK kogunemistel, "milles on ilmnenud probleemseid avaldusi ning tõsiseid teoloogilisi, isegi doktrinaalseid eksimusi", millele NKJK pole adekvaatselt reageerinud.
2. Korporatiivne dissidentlus, eriti naiste ordineerimise ja homoseksuaalsuse küsimustes. Õdede poolt UDK-le saadetud kirjad näitavad, et "need õed võtavad kollektiivselt positsiooni, mis ei ole kooskõlas Kiriku õpetusega inimliku seksuaalsuse kohta".
3. Radikaalne feminism, "sh teoloogilised tõlgendused, mis riskivad väärastada usku Jeesusesse ja Tema armastavasse Isasse, kes saatis oma Poja maailma päästmiseks. Veelgi enam, mõningad kommentaarid "patriarhia" kohta väärastavad seda viisi, kuidas Jeesus on struktureerinud Kiriku sakramentaalse elu; teised seavad kahtluse alla isegi ilmutatud doktriinid Püha Kolmainsuse, Kristuse jumalikkuse ja Pühakirja inspireerituse kohta." 

 Doktrinaalse hinnangu läbiviimisel kogutud materjalid esitati 12. jaanuaril möödunud aastal toimunud UDK korralisele sessioonile, mille otsuse kohaselt:

NKJK käesolev doktrinaalne ja pastoraalne olukord on ränk ning tekitab tõsist muret, arvestades ka mõju, mida NKJK omab kongregatsioonidele mujal maailmas.

  Selleks, et tagada NKJK edasise tegevuse ja seisukohtade vastavus Kiriku õpetusele, määrab UDK "peapiiskop-delegaadi, keda abistavad kaks piiskoppi, NKJK tegevuse ülevaatamiseks, juhatamiseks ja heakskiitmiseks, kus see on vajalik". Delegaadi mandaat, mis võib kesta kuni viis aastat, sisaldab järgmisi volitusi:

1. Teha vajalikud parandused NKJK põhikirjas ning esitada muudetud põhikiri heakskiitmiseks Pühale Toolile.
2. Vaadata üle NKJK tegevusplaanid ja programmid, et tagada selle missiooni vastavus Kiriku õpetusele ja distsipliinile.
3. Luua NKJK uusi programme formatiivse materjali väljatöötamiseks, mis võimaldaks sügavamalt mõista Kiriku usudoktriini.
4. Vaadata üle ja juhendada liturgiliste normide ja tekstide rakendamist.
5. Vaadata üle NKJK sidemed afilieeritud organisatsioonidega.

SSPX vastus

Täna väljastas paavstlik komisjon "Ecclesia Dei" järgmise teate:

"Vastavalt 16. märtsil Usudoktriini Kongregatsiooni ruumides toimunud kohtumisel esitatud nõudmisele, sai komisjon 17. aprillil vastuse piiskop Bernard Fellaylt, P. Pius X Ühingu ülemalt. Vastuse teksti uuritakse dikasteeriumi  poolt ning esitatakse siis Pühale Isale otsustamiseks."

Eile õhtul teatas Vatikani-vaatleja Andrea Tornielli väljaandes Vatican Insider, et piiskop Fellay on andnud komisjonile positiivse vastuse doktrinaalsele dokumendile (väikeste muudatustega), millega nõustumine on eeltingimuseks SSPX staatuse normaliseerimiseks Kirikus. SSPX pressiteade ei kinnita vastuse "positiivsust".

Arvatakse, et paavsti positiivse otsuse korral omistatakse SSPX-le personaalprelatuuri staatus, ehkki räägitakse ka ordinariaadist. Doktrinaalne preambula, mida ei ole avaldatud, arvatakse olevat lähedane professio fidei-le (loe ka UDK kommentaare viidatud teksti lõpus).

Läbirääkimiste kulgemise kohta vt blogist Rorate Coeli.

Sotsiaaldoktriinist: kokkuvõte

Javier Hervada artikli "Kiriku sotsiaaldoktriini põhimõtted" eelnevad osad:

I. Kiriku sotsiaaldoktriin

II. Inimisik

III. Ühiskond

IV. Abielu ja perekond

V. Haridus

VI. Sotsiaalmajanduslik kord

VII. Lõpetuseks

Kiriku sotsiaaldoktriini põhimõtted, millele siin on heidetud vaid lühike panoraampilk, peavad olema katoliiklaste teenistuses kindla teejuhina nende missioonis maailma pühitsemisel. Need põhimõtted toovad esile alussuunad tegevuseks, mis võimaldab kristlikul ususoolal ja -valgusel muuta maise linna viljakandvaks ning panna Kristuse päästev Rist selles särama.

Viited

CC -- Casti connubii, Pius XI ringkiri (1930)
DH -- Dignitatis humanae, Vatikani II Kirikukogu deklaratsioon (1965)
DI -- Diuturnum illud, Leo XIII ringkiri (1881)
DIM -- Divini illius magistri, Pius XI ringkiri (1929)
FC -- Familiaris consortio, Johannes Paulus II apostellik üleskutse (1981)
GE -- Gravissimum educationis, Vatikani II Kirikukogu deklaratsioon (1965)
GS -- Gaudium et spes, Vatikani II Kirikukogu konstitutsioon (1965)
ID -- Immortale Dei, Leo XIII ringkiri (1885)
L -- Libertas praestantissimum, Leo XIII ringkiri (1888)
LE -- Laborem exercens, Johannes Paulus II ringkiri (1981)
LG -- Lumen gentium, Vatikani II Kirikukogu konstitutsioon (1964)
MBS -- Mit brennender sorge, Pius XI ringkiri (1937)
MM -- Mater et magistra, Johannes XXIII ringkiri (1961)
OA -- Octogesima adveniens, Paulus VI kiri (1971)
ONU -- Johannes Paulus II pöördumine ÜRO Peaassamblee 26. istungjärgu poole (2. okt, 1979)
PP -- Populorum progressio, Paulus VI ringkiri (1967)
PT -- Pacem in terris, Johannes XXIII ringkiri (1963)
QA -- Quadragesimo anno, Pius XI ringkiri (1931)
RN -- Rerum novarum, Leo XIII ringkiri (1891)
SP -- Summi pontificatus, Pius XII ringkiri (1939)
UA -- Ubi arcano, of Pius XI ringkiri (1922)

Mõned hilisemad sotsiaaldoktriini puudutavad ringkirjad:

• Sollicitudo rei socialis, Johannes Paulus II ringkiri (1988)
• Centesimus annus, Johannes Paulus II ringkiri (1991)
• Evangelium vitae, Johannes Paulus II ringkiri (1995) 
• Deus caritas est, Benedictus XVI ringkiri (2005)
• Caritas in veritate, Benedictus XVI ringkiri (2009)

Kirikukogude dokumendid
Paavstide ringkirju

"Ettevõtja kutsumus"

Õigluse ja Rahu Paavstliku Nõukogu egiidi all on ilmunud huvitav dokument "Ettevõtja kutsumus: Mõtisklus". (Viide John Allen)

Neokatehumenaalse Tee liturgia luubi all

Vatikani-vaatleja Sandro Magister kirjutab, et paavsti korraldusel on moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad usudoktriini kongregatsiooni, liturgia ja sakramentide kongregatsiooni ning paavstliku ilmikute nõukogu esindajad, ülesandega selgitada, kas Neokatehumenaalse Tee missad on kooskõlas Kiriku liturgiliste normidega või mitte.

Richard Dawkins vs kardinal George Pell

9. aprillil väitlesid Sydneys tuntud võitlev ateist Richard Dawkins ja Sydney peapiiskop kardinal George Pell (vt MercatorNet):

Surrexit Christus! Alleluia

Palju õnne kõigile taaskordse meeldetuletuse eest, millesse me usume:

1Kr 16-26:
Sest kui surnuid üles ei äratata, siis ei ole ka Kristust üles äratatud; kui aga Kristust ei ole üles äratatud, siis on teie usk tühine, siis te olete alles oma pattudes. Nii on siis ka hukkunud need, kes on Kristuses magama läinud. Kui me loodame Kristuse peale üksnes selles elus, siis me oleme kõigist inimestest armetumad. Nüüd aga on Kristus üles äratatud surnuist, uudseviljana magamaläinutest. Et surm on tulnud inimese kaudu, siis tuleb ka surnute ülestõusmine inimese kaudu; sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses. Aga igaüks oma järjekorras: uudseviljana Kristus, pärast seda Kristuse omad tema taastulekul; ja siis tuleb lõpp, kui ta loovutab kuningriigi Jumalale ja Isale, olles kõrvaldanud iga valitsuse ja iga meelevalla ja väe. Sest tema peab valitsema kuningana, kuni Jumal paneb kõik vaenlased tema jalge alla. Viimse vaenlasena kõrvaldatakse surm.

Palju õnne kõigile ristituile ja Katoliku Kirikusse pöördunuile!
Kuulates pöördunute usutunnistust, meenus aasta eest kirja pandu. Endiselt jääb loota, et kinnitust "Peale selle usun kõike, mida Katoliku Kirik õpetab ja kuulutab, kui Jumala poolt ilmutatud tõde", ei tõlgendata nagu oleks Kiriku iga õpetus jumalikult ilmutatud, vaid et jumaliku ilmutusena tuleb uskuda kõike seda, mille kohta Katoliku Kirik õpetab, et see on Jumala poolt ilmutatud. (Lähemalt loe UDK doktrinaalsest kommentaarist motu propriole Ad tuendam fidem)

Tõrvatilgaks meepotis osutus poola ja leedu keele täielik pagendamine Ülestõusmispühade liturgiast katedraalis ning nende arvelt "rahvastevahelise suhtlemise keele" jõuline esiletõstmine. Tõtt öelda jääb selline keelepoliitika mulle täiesti arusaamatuks. TÄIENDUS: Piiskopi selgituse kohaselt käib vigiilmissal vähe vanemaid poolakaid, ja need nooremad, kes käivad, ei räägi enam eriti poola keelt.

Sotsiaaldoktriinist 6

(Vt 1., 2., 3., 4. ja 5. osa)

VI. Sotsiaalmajanduslik kord

19. SOTSIAALKÜSIMUS
Vaesunud tööliste "proletaarse" klassi ilmumine 19. sajandil tõi enesega kaasa "sotsiaalküsimuseks" nimetatud probleemi. Kuigi see on paljudes kohtades kaotanud suurema osa oma algsest teravusest, püsivad mõned sotsiaalküsimuse lahendamata aspektid siiani. Algselt seisnes see peamiselt karjuvas ebaõigluses palgatööliste suhtes: äärmiselt kesine sissetulek, tõsine kaitse puudumine, töö ebakindlus, jmt. Selle olukorra aluseks oli valitsev individualistlik liberalism, mis võttis omaks kommertsiaalse hoiaku töö suhtes ning allutas selle nõudmise ja pakkumise seadusele. Samal ajal kõrvaldati "lepinguvabaduse" propageerijate poolt vahepealsed institutsioonid, nagu gildid ja muud tööliste organisatsioonid, ning töötajad jäeti ilma läbirääkimisvahendeist oma tööandjatega.

Surmakultuuri arhitektid

Elukultuuri Instituudilt ilmus 400 leheküljeline tõlkeraamat "Surmakultuuri arhitektid", autoriteks Donald DeMarco ja Benjamin Wiker.

Kaanetutvustuselt:

“Paljud rooma paganlikud tavad ⎯  ja just need, mille esimesed ristiusku pöördunud inimesed pidid kõrvale heitma kui surmateele juhtijad ⎯  on saanud jälle kaasaegse kultuuri osaks. […] Mis seletus on sellisel võimsal tagasipöördumisel tumeda paganliku kõlbluspraktika juurde pärast nii paljusid sajandeid kristlikku kultuuri? Vastus on, et esile on kerkinud uus ettekujutus inimeseks olemisest, uut tüüpi paganlus, ja sellel on oma kindlad arhitektid, kes on teadlikult ehitanud olemasoleva kristliku kultuuri sisse uue kultuuri ning püüavad sellega hävitada ja asendada kristlikku kultuuri. Need, kes ehita-vad sellise ettekujutuse kohaselt, ongi surmakultuuri arhitektid.”

Tutvustusest EKI lehel:

Raamatus on vaatluse all kahekümne kuue viimase kahe sajandi jooksul Lääne kultuuriruumi tugevalt mõjutanud inimese elu ja ideed ning nende vahelised seosed. Teiste seas on fookuses Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche, Charles Darwin, Karl Marx, Jean-Paul Sartre, August Comte, Sigmund Freud, Alfred Kinsey ja Margaret Sanger.

Varro Vooglaid kirjutab raamatu eessõnas:

Antud raamat näitab selgesti, et ideedel on tagajärjed ning et halbadel ideedel võivad olla kujutelda-matult rängad tagajärjed. Et neutraalseid ideid ega maailmavaadet ei eksisteeri, lasub igal inimesel ja kogu ühiskonnal kaalukas vastutus tõsiselt järele mõelda, milliseid ideid me oma sõnades ja tegudes toetame ja järgime. Eriti kaalukas vastutus lasub kõigil, kes on teistele eeskujuks ja õpetajaks. Loodan, et käesolev raamat aitab seda vastutust teadvustada ja kanda.

Raamatut soovitab ka prof Tõnu Lehtsaar, kes kirjutab teose tagakaanel:

Käesolevas raamatus on näidatud, kuidas erinevad ideed mõjutavad inimsuhteid, ühiskonda ja kultuuri. Paljud eriilmelised mõttesuunad on koondatud ühe nimetaja alla, mida autorid nimetavad surmakultuuriks. Soovitan raamatut kõigile, kes püüavad mõista kaasaegses maailmas toimuvat.