Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas

neljapäev, 6. mai 2010

PSA plenaarsessiooni kokkuvõte

Teisipäeval lõppes Roomas Paavstliku Sotsiaalteaduste Akadeemia viis päeva kestnud plenaarsessioon teemal "Globaalmajanduse kriis. Teekonna ümberkavandamine." Järgneb PSA presidendi Mary Ann Glendoni kokkuvõte plenaarsessiooni tulemustest. Loe ka José Raga pikemat kokkuvõtet uudisteagentuuri Zenit leheküljel.

Paavstliku Sotsiaalteaduste Akadeemia iga-aastane plenaarsessioon oma palju tunde kestnud arutluste ja tosinate artiklitega nelja täis päeva jooksul on liiga avar, et seda mõne minutiga tõhusalt kokku võtta. Lubage mul siis valida vaid mõned punktid meie viimasest neljast päevast.

Paavstliku Sotsiaalteaduste Akadeemia rajas 1994. aastal paavst Johannes Paulus II. Akadeemia kogu elu jaoks on juhtivaks magisteriaalseks dokumendiks seega olnud 1991. aastal ilmunud entsüklika ühiskondliku korra kohta Centesimus annus, mida täiendas 2006. aastal Deus caritas est. 2010. aasta plenaarsessioon oli esimene, mis järgnes möödunud aastal avaldatud entsüklikale Caritas in veritate, nii et meie mõtisklused võtsid arvesse paavst Benedictus XVI poolt osutatud suuniseid.

Entsüklikas Centesimus annus osutas paavst Johannes Paulus II, et vaba majanduse võimsad energiad vajavad tugevat moraalset ja juriidilist raamistikku. Võib öelda, et 1991. aastal rõhutas paavst Johannes Paulus II vaba majanduse energiaid. 2009. aastal rõhutas paavst Benedictus XVI moraalset ja juriidilist raamistikku. Möödunud reedel meile antud audientsil rõhutas Püha Isa seda punkti selgesõnaliselt:

[Majanduskriis] on näidanud ka eelduse vigasust, mille kohaselt turg on võimeline ise ennast reguleerima, eraldi avalikust sekkumisest ja internaliseeritud moraalsete standardite toetusest. See eeldus põhineb ühekülgsel arusaamal majanduselust kui teatud ennast-kalibreerivast mehhanismist, mida ajendab egoism ja kasumiiha. Sellisena jääb märkamata majanduse kui inimeste poolt ja inimeste jaoks mõeldud tegevuse olemuslikult eetiline loomus.

Meie mõtisklused olid suurel määral seotud küsimusega, milline võiks olla see "avalik sekkumine" ja millised võiksid olla "internaliseeritud moraalsed standardid".

Majanduskriis

Meie plenaaristung tegeles otseselt majanduskriisiga. Me kõik oleme olnud tunnistajaks tõsistele häiretele rahandussektoris, koos tagajärgedega reaalmajandusele, eriti tööpuuduse ja avaliku sektori rahanduse vallas. Veelgi enam, meie kohtumine leidis aset Kreeka kriisi ajal, mis osutas, et küsimused, mida me vaatlesime, olid niisama aktuaalsed kui igapäevased juhtkirjad. Meie tänavust plenaaristungit märgistas hiljutiste sündmuste vahetum analüüs, kui on akadeemilises elurütmis tavapärane.

Paljude punktide seas, mida meie akadeemikud ja kutsutud külalised esile tõid, juhiksin tähelepanu kolmele mitmetes sõnavõttudes esilekerkinud teemale.

Majanduse ja ühise elu finantsialiseerumine

Käesoleva majanduskriisi juured on rahandussektoris. Tõepoolest, üks külalisesinejatest, dr. Luca Cordero di Montezemolo, Ferrari ja Fiati nõukogu esimees, endine Confindustria president, kõneles nihkest reaalsete hüvede tootmisel põhinevalt majanduselt ahnusest ajendatud spekulatiivsete aktsioonide poolt domineeritud majandusele. Majandussüsteemi haprus oli osaliselt liigse spekulatiivsetele rahandustehingutele tuginemise tagajärg, mis olid lahutatud tootlikust tegevusest reaalmajanduses. Kaks Akadeemia liiget, professor Margaret Archer ja professor Partha Dasgupta rääkisid laiemalt inimsuhete "finantsialiseerumise" ohust, milles inimtegevused, isegi perekonna siseselt, taandatakse pelgalt kommertslikule mõõtmele. Üks meie külalistest, professor Stefano Zamagni, osutas ohule, mis ähvardab isegi äriettevõtetest sellisel moel mõtlemise puhul, kus korporatsioon lakkab olemast isikute ühendus ja muutub selle asemel kaubaks. Selline "finantsialiseeritud" lähenemine ühiskondlikule korrale mitte ainult et kitsendab vaadet inimisikule, vaid loob ka ebastabiilsuse majanduses.

Kriisi tagajärjed vaeste jaoks

Meie arutluste läbivaks teemaks oli majanduskriisi tõsine surve vaestele, ehkki selle allikas oli jõukates riikides ja jõukate riikide rahandussektoris. Kannatasid need, kes polnud süüdi. Meie Akadeemia liikmed, sh professor Paulus Zulu ja professor Mina Ramirez kõnelesid kõige haavatavamate kannatustest. Professor Sabourin meie Akadeemiast juhtis tähelepanu tõsiasjale, et esimest korda saab meie maailmas peagi olema 1 miljard alatoitumusega inimest. Kui võrrelda kulutusi rahandussektori päästmiseks näiteks summadega, mis oleksid vajalikud põhitoitumuse tagamiseks, siis ei saa vältida järeldust, et kriis on olulisel määral kahjustanud pakilist arenguabi. Oma tähelepanus, mis pühendati nälja ja terviseküsimustele, rõhutas Akadeemia ühtlasi, et põhivajaduste rahuldamine, eriti laste puhul, alates emaüsast, annab otsustava panuse majanduslikku produktiivsusesse. Keskendumine rahandusinstrumentide reformile ei tohi kõrvale juhtida tähelepanu fundamentaalselt arengupoliitikalt ja investeerimiselt elementaarsesse inimkapitali – toitlustamisse, tervisesse ja põhiharidusse.

Majandusliku tegevuse reguleerimine

Tänavuse plenaarsessiooni kõrpunktiks oli istung, kus me kuulasime kolme kutsutud eksperti panganduse vallas, [kelleks olid]: Lucas Papademos Euroopa Keskpangast, Mario Draghi, Itaalia Panga juhataja, ja Ettore Gotti Tedeschi, Istituto per le Opere di Religione ("Vatikani Panga") president. Võttes arvesse, et meie plenaarsessioonil olid kohal ka Hans Tietmeyer, Deutsche Bundesbanki endine president ja Luis Ernesto Derbez Bautista, Mehhiko endine majandusminister – mõlemad meie Akadeemia liikmed – toimus sel erakordsel istungil meie ees seisvate majanduslike väljakutsete arutelu kõrgeimal tasemel. Entsüklikas Caritas in veritate esitatud põhimõtteid rahvusvahelise rahanduse rangema reguleerimise vajaduse kohta arutati koos mitmesuguste konkreetsete meetmetega, mida pakuti välja selleks, et tagada finantsinstrumentide suuremat läbipaistvust ning vältida finantsinstitutsioonide päästmisest tulenevad moraalse ohu probleeme. Seoses Kreeka kriisiga käsitlesid meie külaliseksperdid hiljutist abimeetmete paketti nagu ka võimalust, et võib vaja minna uusi Euroopa struktuure, välistamata uue lepingu võimalust ühisraha aluste paremaks kindlustamiseks.

Kokkuvõte

Paavstlik Sotsiaalteaduste Akadeemia publitseerib tavapäraselt meie plenaarsessioonide materjalid. Peatselt väljaantavad toimetised peaksid katoliku sotsiaaldoktriini tundmaõppijaid aitama paremini mõista globaalse majanduskriisi poolt tõstatatud probleeme entsüklikas Caritas in veritate pakutud juhatuse valgusel.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse