Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas

reede, 30. aprill 2010

Evolutsiooni hüminast

Varro avaldas oma blogis C.S. Lewise mängleva ja teravmeelse poeemi "Evolutionary hymn", lisades kommentaariks:
Las need read räägivad ise enda eest. Kes mõistab, mõistab kommentaaridetagi; kes mitte, sel pole ka kommentaaridest kasu.
Ma tahaks seda hümni siiski kommenteerida, et mõista, mida ma sellest mõistan, ehkki võib-olla kasutult. Vabandust, et ma mängulisse hümni nii tõsiselt suhtun. Tegemist on nn. pimedal juhuslikkusel põhineva evolutsiooni naeruvääristamisega. Ent on oht samastada evolutsioon kui selline mõttetute jõudude ja kaootilise juhuste valitsemisega, vastandades selle Looja ettehooldusele. Sellisel juhul võetakse sisuliselt omaks ateistide-materialistide evolutsioonikäsitus ja vastandatakse end sellele. Ent see on lihtsalt üks ideoloogiliselt väärastatud evolutsioonikäsitus. Evolutsioon, mõistetud materiaalse maailma vormide transformeerumisena ajas sekundaarsete põhjuste ahelas, ei vastandu iseenesest mitte kuidagi Jumala kui esmapõhjuse loovale ja ettehooldavale tegevusele, toimugu see siis imede või loodusseaduste või juhuste kaudu.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse