Paavsti kõne noortele

Benedictus XVI pöördus eile Malta noorte poole järgmise kõnega:

Püha Paulus koges noore mehena midagi, mis muutis teda alatiseks. Nagu te teate, oli ta kord Kiriku vaenlane ning tegi kõik, mis sai selle hävitamiseks. Teekonnal Damaskusesse, kus ta kavatses kinni püüda kõik sealsed kristlased, ilmus talle nägemuses Issand. Teda ümbritses pimestav valgus ja ta kuulis häält ütlevat: “Miks sa mind taga kiusad? ... Mina olen Jeesus, keda sa taga kiusad” (Ap.t 9,4-5). See kohtumine Issandaga vallutas Pauluse täielikult ning kogu tema elu muutus. Temast sai jünger ning edaspidi suur apostel ja misjonär. Siin, Maltal, on teil eriliselt põhjust olla tänulik Pauluse misjonitööle, mis levitas Evangeeliumi üle kogu Vahemere piirkonna.

Iga isiklik kohtumine Jeesusega on kõikehõlmav armastuse kogemus. Eelnevalt, nagu Paulus ise möönab, oli ta “Jumala kirikut vägivaldselt taga kiusanud ja püüdnud seda hävitada” (Ga 1,13). Ent vihkamine ja vaen, millele need sõnad osutavad, pühiti Kristuse armastuse väe poolt täielikult minema. Kogu oma ülejäänud elu põles Paulus ihast kanda sõnumit sellest armastusest maailma äärteni.

Võib-olla ütleb keegi teist mulle, et Paulus oli oma kirjutistes sageli karm. Kuidas saan ma öelda, et ta levitas armastuse sõnumit? Minu vastus on selline. Jumal armastab igaüht meist sellise sügavuse ja intensiivsusega, mida me vaevu võime hakata ette kujutama. Ja ta tunneb meid väga lähedalt, ta teab kõiki meie tugevusi ja kõiki meie puudusi. Kuna ta meid nii väga armastab, tahab ta puhastada meid meie puudustest ja ehitada meid voorustes, et meil oleks külluslikult elu. Kui ta esitab meile väljakutse, kuna miski meie elus on talle vastumeelne, siis ta ei lükka meid ära, vaid kutsub meid üles muutuma ja saama täiuslikumaks. Just selleks kutsus ta üles püha Paulust teel Damaskusesse. Jumal ei lükka kedagi enesest ära. Ja Kirik ei lükka kedagi enesest ära. Ent oma suures armastuses esitab Jumal meile kõigile väljakutse muutuda ja saada täiuslikumaks.

Püha Johannes ütleb meile, et täiuslik armastus heidab välja kartuse (cf. 1Jh 4,18). Ja nõnda ütlen mina teile kõigile: “Ärge kartke!” Kui sageli me kuuleme neid sõnu Pühakirjas! Ingel pöördub nendega Maarja poole Kuulutuses, Jeesus Peetruse poole kutsudes teda jüngriks saama, ja ingel Pauluse poole laevahuku eel. Teile kõigile, kes te tahate järgneda Kristusele, kas abielupaaridena, vanematena, preestritena, orduinimestena, ilmikutena, kes toovad Evangeeliumi sõnumi maailma, ütlen ma, ärge kartke! Te võite kahtlemata kohata vastuseisu Evangeeliumi sõnumile. Tänane kultuur, nagu iga kultuur, edendab ideid ja väärtusi, mis kohati lahknevad neist, mille kohaselt elas ja mida kuulutas meie Issand Jeesus Kristus. Sageli esitatakse neid suure veenmisjõuga, mida toetab meedia ja sotsiaalne surve gruppide poolt, kes on kristliku usu suhtes vaenulikult meelestatud. On kerge, kui me oleme veel noored ja mõjutatavad, anda järgi oma kaaslastele, võttes vastu ideed ja väärtused, millest me teame, et need pole see, mida Issand meie jaoks tõeliselt tahab. Sellepärast ma ütlen teile: ärge kartke, vaid rõõmustage Tema armastuses teie vastu, usaldage Teda, vastake Tema kutsele saada Tema jüngriks ning leidke vaimutoitu ja vaimset tervenemist Kiriku sakramentides.

Siin, Maltal, elate te ühiskonnas, mis on juurdnunud kristlikus usus ja väärtustes. Te peaksite olema uhked, et teie maa ühtlasi nii kaitseb sündimata lapsi kui ka edendab püsivat perekonnaelu, öeldes ei abortidele ja lahutusele. Ma kutsun teid üles vastu pidama selles vapras tunnistuse-andmises elu pühadusele ning abielu ja perekonnaelu kesksele kohale eluterves ühiskonnas. Malta ja Gozo perekonnad teavad, kuidas hinnata ja kanda hoolt oma vanade ja väetite liikmete eest ja nad võtavad rõõmuga vastu lapsed, kui Jumala anni. Teised rahvad saavad teie kristlikust eeskujust õppida. Euroopa ühiskonna kontekstis on evangeelsed väärtused saamas taas kontrakultuurseteks, just samuti kui püha Pauluse ajal.

Sel Preestrite Aastal palun ma teid olla avatud võimalusele, et Issand võib kutsuda kedagi teie seast andma end täielikult Tema rahva teenistusse preestriseisuses või konsekreeritud elus. Teie maa on andnud Kirikule palju suurepäraseid preestreid ja orduinimesi. Innustagu teid nende eeskuju ning tundke ära see sügav rõõm, mis tuleneb enese elu pühendamisest Jumala armastuse sõnumi kuulutamisele kõikidele rahvastele, ilma erandita.

Ma olen juba rääkinud vajadusest hoolitseda väga noorte ning vanade ja väetite eest. Ent kristlane on kutsutud tooma Evangeeliumi tervendava sõnumi igaühele. Jumal armastab iga üksikut inimest selles maailmas, tõepoolest, Ta armastab igaüht, kes on iial elanud kogu maailma ajaloo jooksul. Jeesuse surmas ja Ülestõusmises, mis saavad kohalolevaks iga kord kui me pühitseme Missat, pakub Ta külluslikult elu kõigile nendele inimestele. Kristlastena oleme kutsutud ilmutama Jumala kõikehõlmavat armastust. Nõnda peame otsima üles vaesed, haavatavad, kõrvaletõrjutud; me peame eriliselt hoolitsema nende eest, kes on vaevatud, kes kannatavad masenduse või ängistuse all; me peame hoolitsema invaliidide eest ning tegema kõik, mis meie võimuses, et edendada nende väärikust ja elukvaliteeti; me peame olema tähelepanelikud immigrantide ja meie hulgas varjupaiga otsijate vajaduste suhtes; me peame sirutama sõbrakäe kõigile, tunnistagu nad mistahes usku või mitte mingit. See on ülev armastuse ja teenimise kutsumus, mille me oleme saanud. Innustagu see teid pühendama oma elu Kristuse järgimisele.