Sotsiaaldoktriinist 4

(Vt esimene, teine ja kolmas osa)

IV. Abielu ja perekond

12. PEREKOND
Nii individualism kui kollektivism kinnitavad, et poliitiline kogukond ei erine paljudest teistest ühendustest, mis koosnevad üksikindiviididena käsitatud inimisikute kogumist. Vastavalt koosneks poliitiline kogukond indiviididest ja seal puuduksid vahepealsed sotsiaalsed üksused või kihid. Kiriku sotsiaaldoktriini käsituse kohaselt on see tees ekslik. Kui Jumal lõi inimese "eesmärgile suunatud olendina" (st suunatuna loomulikele eesmärkidele), suunati inimene nende eesmärkide poole  ühiskondlikul moel sidemete kaudu, mis on varasemad ja erinevad nendest, mis on omased poliitilisele kogukonnale. Nii ei ole riik mitte lihtsalt konventsionaalne ühiskond (kokkuleppe tulemus), mis piirneb indiviidide õiguste ja huvide kaitsmisega (individualistliku liberalismi argument); samuti ei hõlma ta eneses kogu inimelu sotsiaalset dimensiooni (kollektivistliku totalitarismi argument).

Sündimata laste õnnistamise riitus

Jumaliku Liturgia ja Sakramentide Kongregatsioon kiitis heaks riituse teksti laste õnnistamiseks emaüsas.

Ekskommunikatsioon Ukraina Kreeka-Katoliku Kirikus

Usudoktriini Kongregatsioon (UDK) annab teada, et neli preestrit, isa Elias A. Dohnal O.S.B.M., isa Markian V. Hitiuk O.S.B.M., isa Metodej R. Spirik O.S.B.M. ja isa Robert Oberhauser, kes pärast nende väljaheitmist P. Josafati Basiliaanlikus Ordust väidavad end olevat pühitsetud piiskopiks ja esindavat ainsana legitiimselt Katoliku Kirikut Ukrainas, nimetades seda Ukraina Ortadoksseks Kreeka-Katoliku Kirikuks, ning põhjustades seeläbi suurt segadus usklike seas, on ekskommunikeeritud ning et UDK ei tunnista ei nende piiskopliku ordinatsiooni ega ühegi nende poolt sooritatud ordinatsiooni kehtivust.

Sotsiaaldoktriinist 3

(Vt. eelmine ja esimene osa. Täiendatud 30.03)

III. Ühiskond

7. ÜHISKONNA PÄRITOLU
18. sajandi lõpupoole arendati teesi, mille olid välja pakkunud mõningad keskaja juristid, edasi"ühiskondliku lepingu" teoorias. See levis laialt Euroopas ja samuti Euroopa mõjusfääris olevatel aladel. Selle teooria kohaselt ei ole inimesed loomu poolest ühiskondlikud, vaid hakkasid eksisteerima isoleeritud indiviididena, omades igaüks iseeneses oma õiguste täiust. Selle teooria järgi tekkis ühiskond hiljem kokkuleppe (ühiskondliku lepingu) tulemusena, milles inimesed leppisid kokku ühinemises poliitiliseks kogukonnaks.

Sotsiaaldoktriinist 2

(Vt eelmine osa)

II. Inimisik

3. INIMESE ISIKULINE OLEMINE
Kiriku sotsiaaldoktriini südamik on inimese isikuline staatus. See tähendab, et ta on Jumala näo järgi loodud mõistuslik ja vaba olend. Seega peegeldab tema olemine teadmise ja armastuse iseloomulikult jumalikke tunnuseid.

Kuigi inimene koosneb kehast ja hingest, teeb just hing temast spetsiifiliselt inimese. Nii toimib ja täiustab inimene end kui isik teadmise ja armastuse kaudu. Nagu tema mõistmisvõime on suunatud tõele, nii suundub tema tahe hüve poole; inimisik täiustub õigetes tegudes otsides tõde ja tehes head. See tähistab inimliku tegevuse alusseadust, mida me nimetame loomuseaduseks. See on ülendatud armu seaduse läbi.

Kristianofoobia

Ülevaade kristlastevastasest sallimatusest ja vägivallast Euroopas 2011. aastal.

Sotsiaaldoktriinist

Üritan tõlkida dr. Javier Hervada 1983. aastal ilmunud artikli Kiriku sotsiaaldoktriini põhimõtetest. Ehkki vahepeal on ilmunud mitmeid sotsiaaldoktriini puudutavaid magisteriaalseid tekste, on antud artikli näol tegemist väga kompaktse ja samas sügava ülevaatega kõige olulisematest põhimõtetest, mida need uuemad tekstid mingilgi moel ei muuda. [Märkus: Artikli viited erinevatele dokumentidele on võetud mingitest versioonidest, mille punktide numeratsioon ei vasta alati ingliskeelse versiooni numeratsioonile. Võrdlesin numeratsioone erinevates keeltes dokumentides ja need on sageli erinevad; näiteks on Rerum novarumi inglise-, hispaania- ja ladinakeelses versioonis kõigis erinev numeratsioon. Ehk õnnestub hiljem viited korrigeerida ingliskeelse versiooni järgi. Mitte, et see oleks kuidagi autoriteetsem kui teised, vaid kuna see on sageli eelistatud keel dokumentidega tutvumiseks.]

Inglise piiskop pühitses Missat erakorralises vormis

(Foto: Pchildell/Flickr)

Shrewsbury piiskop Mark Davis

pp. Peetruse ja Pauluse ning p. Filomena kiriku taasavamisel.

(vt. Damian Thompson)

Paavsti visiit Mehhikosse ja Kuubasse

Jälgi Vatikani lehelt.

Küsimused V2 asjus

Eesti SSPX leheküljel on tõlge "~50 kirjast" paavstile palvega selgitada mõningaid küsimusi Vatikani II Kirikukoguga seoses, mis tekitavad paljudele peavalu ja ilmuvad sageli traditsionalistlikuma suuna nurinates Kirikukogu "uuenduste" vastu. Tunnistan, et mitmed neist küsimustest tunduvad mulle üles kerkivat vaid Kirikukogu väga tendentslikul tõlgendamisel. Iseloomulik on "traditsioonilise õpetusameti" vastandamine "modernsele", st Vatikani II Kirikukogu ja selle järgsele õpetusametile. Samas võivad need küsimused paista Itaalia (ja ka teiste maade) kontekstis veidi teisiti, kuna ka modernistide tegevus seal on olnud oluliselt aktiivsem.

Extra ecclesiam nulla salus 2

Õnnis Johannes Paulus II, üldaudients, 31. mai 1995:

Raskused, mis mõnikord kaasnevad evangelisatsiooni edenemisega, toovad esile tundliku probleemi, mille lahendust ei tule otsida pelgalt ajaloolistes või sotsioloogilistes mõistetes. See on nende pääsemise proobleem, kes ei kuulu nähtaval moel Kirikusse. Meile ei ole antud võimalust vaagida Jumala tegutsemise müsteeriumit mõtetes ja südameis, et hinnata Kristuse armu väge, kui Ta võtab valitsuse, nii elus kui surmas, kõige üle, "mis Isa talle annab", ja millest Ta ise kuulutab, et Ta ei taha seda "kaotada". Me kuuleme Teda seda kordamas ühes evangeeliumilugemises Markuselt surnute eest peetaval Missal (cf Jh 6,39-40).

UDK-l oma domeen

Usudoktriini kongregatsioonil on nüüd oma domeen doctrinafidei.va
Sisu on küll sama, mis vanal lehel, aga kättesaadavus kahtlemata paraneb.

Viis liturgilist haava

Blogis Rorate Coeli ilmus piiskop Athanasius Schneideri mõtisklus "Viis haava Kristuse liturgilises Müstilises Ihus" (terviktekst prantsuse keeles REUNICATHO lehel).

Piiskop Schneideri tõlgenduses on viis haava järgmised:
1) preestri asend altari ääres ad populum;
2) armulaua jagamine käe peale;
3) uued offertooriumi palved;
4) ladina keele pea täielik taandamine liturgiast;
5) lektori ja akolüüdi liturgiliste funktsioonide täitmine naiste poolt ja/või vastava liturgilise rüüta.

Ühtegi neist uuendustest ei soovitatud Vatikani II Kirikukogu poolt ja mõned neist viidi sisse vastu paavsti ja piiskoppide enamuse tahet.

Teoloogia täna

Täna avaldati Vatikani lehel Rahvusvahelise Teoloogilise Komisjoni dokument "Teoloogia täna: perspektiivid, printsiibid ja kriteeriumid".

Dokumendis püütakse selgitada, mis on katoliikliku teoloogia iseloomulikud jooned, ja jõutakse järeldusele, et "oma väljenduste, eeskõnelejate, ideede ja kontekstide rikkas paljususes on teoloogia katoliiklik, ja seetõttu fundamentaalselt üks, kui see tuleneb Jumala Sõna tähelepanelikust kuulamisest (cf. esimene peatükk); kui see asetab enese teadlikult ja ustavalt Kiriku osadusse (cf. teine peatükk); ja kui see on suunatud Jumala teenimisele maailmas, pakkudes tänapäeva inimestele jumalikku tõde mõistetaval kujul (cf. kolmas peatükk)".