Kahest kriitikast

C.S. Lewis, The Abolition of Man; pühendusega TH-le:

... on kaks väga erinevat kriitika liiki. Keeleteoreetik võib läheneda oma emakeelele justkui väljastpoolt, käsitades selle eripära kui midagi, millel ei ole tema suhtes mingeid nõudeid ning soovitades asjaajamismugavuse või teadusliku korrektsuse huvides teha selle murretes ja õigekirjas laialdasi muudatusi. See on üks võimalus. Suur poeet, kes on "armastanud oma emakeelt ja lasknud sel end toita", võib selles samuti suuri muudatusi teha, aga tema muudatused on tehtud keele enese vaimus: ta töötab keeles seestpoolt. Keel, mida ta muudab, on need muudatused ise inspireerinud. See on teistsugune võimalus – niisama erinev kui Shakespeare'i teosed on inglise keele algkursusest. See on erinevus muutmise vahel seestpoolt ja muutmise vahel väljastpoolt: erinevus orgaanilise ja kirurgilise sekkumise vahel.