Tõesti, sageli paneb imestama, kuidas see juhtub, et kristlastel, kes isiklikult on usklikud, pole jõudu teha oma usk teoks poliitiliselt mõjusamal moel. Üle kõige peaksime püüdma tagada, et inimesed ei kaotaks Jumalat silmist. Et nad teadvustaksid, milline aare neil on. Ja et nad seejärel ise, omaenese usu tugevuse tulemusena, siseneksid konflikti sekularismiga ning oleksid võimelised teostama vaimude vaagimist. See tohutu protsess on käesoleva tunni tõeline, suur ülesanne. Me saame vaid loota, et rahvas sisalduva usu sisemine tugevus saab siis niisamuti avalikult vägevaks, jättes oma jälje ka avalikule mõttele, ning et ühiskond ei lange lihtsalt sügavikku.
neljapäev, 28. aprill 2011
Paavsti intervjuuraamatust
Light of the World, lk. 57, "Dicatorship of Relativism":
Märksõnad:
Benedictus XVI,
ilmikute apostolaat
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaarid modereeritakse