Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas

teisipäev, 21. mai 2013

Katolistika

Katoliiklasi oli 2011. aaasta rahvaloenduse andmeil Eestis 4501. 2000. aastal oli katoliiklasi 5745. Kahanemine 21,65% ehk veidi rohkem kui viiendik. Samal ajal kahanes rahvastik 2,32%, mingit kindlat usku tunnistajate arv 2,12% ja kristlaste arv 3,81%. Seega kahanes katoliiklaste arv oluliselt rohkem kui rahvastik üldiselt või usklike arv.

Vaatleme lähemalt, kustkohast see viiendik kadus. Saame seda vaadelda vanusegruppide, rahvuste, maa ja linna ning meeste-naiste lõikes.

1) Vanuselise struktuuri muutus.


Joonis 1. Katoliiklaste arv vanuserühmade kaupa 2000. ja 2011.a rahvaloenduse andmetel



Joonis 2. 2000.a andmed nihutatud kohakuti 2011.a andmetega (protsent kogu rahvastiku vanuserühmast)

Nagu näha, on Eesti katoliiklaskond nagu kahe küüruga kaamel. Absoluutarvudes suurem "küür" on 2011.a 40-54 aastaste seas, väiksem 65-79 aastaste seas. Ent protsentides vanuserühamast on suurem just "vanem küür".

Samuti on selgelt näha, et katoliiklaskond on kahanenud suhteliselt ühtlaselt kõikides vanuserühmades, st. ei ole nii, et kahanemine on toimunud peamiselt vanema küüru arvel suremuse tõttu. Alumine joonis (2.) võimaldab väita, et kadunud viiendikus on suur osa neid, kes kas on oma katoliiklikust usust lahti öelnud või ei soovinud 2011. a küsitluses seda avaldada.

2) Rahvusliku koosseisu muutus.

Võrreldes teiste konfessioonide ja uskudega on katoliiklaskond kaugelt kõige rahvusvahelisem seltskond.


Joonis 3. Rahvusgruppide arvukus 2000. ja 2011. a loenduse andmetel

Katoliiklaste arv on küsitluste vahelisel ajal kasvanud vaid "muude rahvuste" seas ning jäänud samaks sakslastel. Ülejäänud rahvusrühmades on katoliiklaste arv kahanenud.

Ent milline on olnud suhteline muutus igas rahvusrühmas, st võttes arvesse antud rahvusrühma arvukuse muutust tervikuna?


Joonis 4. Muutus katoliiklaste osakaalus oma rahvusgrupis

Et muudatused oleksid paremini jälgitavad, kasutan viimasel joonisel logaritmskaalat alusel 2. Nähtub, et katoliiklaste osakaal oma rahvusgrupis on loendustevahelisel ajal kasvanud poolakate, sakslaste ja "muude rahvuste" seas. "Teadmata rahvustest" rääkimata. Lätlastest katoliiklaste osakaal on jäänud muutumatuks, teistes rahvusgruppides on katoliiklaste osakaal kahanenud.

Vaatame nüüd lähemalt erinevate rahvusgruppide struktuuri vanuserühmade kaupa.


Joonis 5. Erinevate rahvuste osakaal katoliiklaste seas antud vanuserühmas 2011

Sellelt jooniselt võib välja lugeda, et suuremad rahvusgrupid jagunevad nooremapoolseteks ja venemapoolseteks, millest moodustuvad ülalosutatud kaks "küüru". Esimesse kuuluvad kindlasti eestlased ja venelased ning veidi vähem väljendunult ka "muud rahvused". Teise kuuluvad valgevenelased, lätlased, leedulased ja poolakad. Mitte et see kellelegi eriline üllatus oleks. Järgneval joonisel on näha nende kahe grupi summaarne dünaamika vanuserühmades.



Joonis 6. Erineva vanuselise struktuuriga rahvusgruppide summaarne arvukus katoliiklaste seas 2011


Joonis 7. Eninevate vanuserühmade osakaal antud rahvusgrupi katoliiklaste seas 2011

See joonis kinnitab eelnevat tähelepanekut, et eestlased, vanelased, "muud rahvused" (ning lisaks ka armeenlased ja sakslased) katoliiklaste seas on nooremapoolsed, ehkki kõige suurem osakaal on nendes gruppides 30-49 aastastel. Ning valgevenelased, lätlased, leedulased ja poolakad (ning lisaks soomlased ja vähemal määral ukrainlased) on vanemapoolsed.

Lõpuks pildike rahvusrühmade osakaalu muutusest loendustevahelisel ajal katoliiklaste seas.


Joonis 8. Rahvusgrupi osakaalu muutus katoliiklaste seas rahvaloendustevahelisel ajal

Eestlaste osakaal on langenud 1%, venelaste osakaal on praktiliselt muutumatu (+0,03%), ukrainlaste ja valgevenelaste osakaal on kahanenud (vastavalt -2,36% ja -1,18%), lätlaste osakaal on jäänud samaks (-0,06%), leedulaste osakaal on kahanenud (-1,26%) ja poolakate osakaal ainsana märgatavalt tõusnud (+1,39%).

Tänaseks aitab.

LISATUD 25.05

Mõned arvandmed muutuste kohta katoliiklaste rahvuslikus koosseisus:

Tabel 1. Katoliiklaste osakaal rahvastikus tervikuna ja rahvusgruppides


katoliiklaste %  rahvastikust/ rahvusgrupist 2000 katoliiklaste % rahvastikust/ rahvusgrupist 2011 Muutus
Rahvused kokku 0,42% 0,34% -0,08%
Eestlased 0,19% 0,14% -0,04%
Venelased 0,20% 0,16% -0,04%
Ukrainlased 0,99% 0,44% -0,55%
Valgevenelased 4,76% 3,90% -0,85%
Soomlased 0,64% 0,31% -0,33%
Juudid 0,32% 0,28% -0,04%
Lätlased 7,76% 6,43% -1,33%
Leedulased 35,15% 25,90% -9,24%
Poolakad 39,20% 37,23% -1,96%
Sakslased 3,89% 4,07% 0,18%
Muud rahvused 2,15% 4,09% 1,94%

Katoliiklaste osakaal Eesti rahvastikus on vähenenud 0,08% -- 0,42%-lt 0,34%-le. Oma rahvusgrupis on protsentuaalselt suurima kahanemise teinud läbi leedukad (-9,24%). Võrreldes teistega on olnud suhteliselt suurem ka lätlaste ja poolakate osakaalu kahanemine oma rahvusgrupis (vastavalt -1,33% ja -1,96%). Protsentuaalselt suurim kasv on toimunud "muude rahvuste" seas.

Tabel 2. Katoliiklaste arvu absoluutne ja protsentuaalne muutus ning rahvusgrupi osakaalu muutus


katoliiklaste arvu muutus (abs) muutuse % 2000.a katoliiklaste rahvusgrupist rahvusgrupi % lahkunud katoliiklastest
Kokku -1244 -21,65%
Eestlased -422 -24,31% 33,92%
Venelased -153 -21,46% 12,30%
Ukrainlased -169 -58,28% 13,59%
Valgevenelased -233 -28,04% 18,73%
Soomlased -44 -57,14% 3,54%
Juudid -2 -28,57% 0,16%
Lätlased -42 -23,08% 3,38%
Leedulased -219 -29,24% 17,60%
Poolakad -125 -14,42% 10,05%
Sakslased 5 6,85% -0,40%
Muud rahvused 163 79,90% -13,10%
Rahvus teadmata -10 -66,67% 0,80%

Katoliiklaskond tervikuna on kahanenud umbes viiendiku võrra, eestlastest katoliiklaste arv on kahanenud neljandiku võrra, ning eestlased moodustavad "kadunud" katoliiklastest kolmandiku.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse