Crux sancta sit mihi lux / Non draco sit mihi dux: Vade retro satana / Numquam suade mihi vana: Sunt mala quae libas / Ipse venena bibas

laupäev, 17. november 2012

Tarkuseraamatu diagnoos meie olukorrale

Saalomoni Tarkuseraamat 14,22-31:
Aga sellest ei olnud neile veel küllalt, et nad eksisid Jumala tundmises, vaid, ehkki elades suures rumaluse sõjas, nad nimetasid niisugust kurja tegu rahuks. Sest kas lapsetapu ohvritega või varjatud salategudega või pööraste, võõrastavate prassimistega pidutsedes, nad ei hoia puhtana elu ega abielu: üks hävitab teise salakavalalt või valmistab talle abielurikkumisega valu. Kõike üheskoos valitseb aga verevalamine ja mõrv, vargus ja pettus, hukatus, uskmatus, mäss, valevandumine, headuse mahakarjumine, tänu unustamine, hingede rüvetamine, loomuvastane suguelu, abielude korratus, hooratöö ja ohjeldamatus.

Sest nimeta ebajumalate teenistus on kõige kurja algus ja põhjus ja lõpp. Sest rõõmutsetakse ju arutult või ennustatakse petlikult või elatakse jumalakartmatult või vannutakse kergesti valet. Kuna nad loodavad elutute ebajumalate peale, ei karda nad karistust valevande pärast. Aga kummagi pärast ootab neid kohus: et nad mõtlesid halvasti Jumalast, kuulates ebajumalaid, ja et nad kavalasti valet vandusid, põlates pühadust. Sest mitte nende võim, kelle nimel nad vannuvad, vaid patustele määratud karistus tabab alati jumalavallatute üleastumist.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Kommentaarid modereeritakse