2006. aastal, kõneldes Euroopa Rahvapartei liikmetele, tõi paavst Benedictus XVI esile kolm fundamentaalset printsiipi, mille osas ei saa Kirik teha mingeid järeleandmisi:
Mis puutub Katoliku Kirikusse, siis tema avalike seisukohavõttude peamine kese on isiku väärikuse kaitsmine ja edendamine ning seetõttu pühendab ta teadlikult erilist tähelepanu printsiipidele, mille osas ei saa teha mingeid järeleandmisi. Nende seas kerkivad täna selgelt esile kolm:
- elu kaitsmine selle igas faasis, eostumise esimesest hetkest kuni loomuliku surmani;
- perekonna kui mehe ja naise vahelise abielul põhineva ühenduse loomuliku struktuuri tunnustamine ja edendamine ning selle kaitsmine katsete eest muuta see juriidiliselt samaväärseks radikaalselt erinevate ühenduse vormidega, mis seda tegelikult kahjustavad ja destabiliseerivad, varjutades selle eriomast iseloomu ja selle asendamatut sotsiaalset rolli;
- vanemate õiguse kaitsmine harida oma lapsi.
Need printsiibid ei ole usutõed, isegi kui usk neid täiendavalt valgustab ja kinnitab; need on kirjutatud inimloomusesse enesesse ning on seetõttu ühised kogu inimkonnale. Kiriku sammud nende edendamisel ei ole seega konfessionaalse iseloomuga, vaid on adresseeritud kõigile inimestele, sõltumata nende religioossest kuuluvusest. Vastupidi, sellised sammud on seda enam vajalikud, mida enam neid printsiipe eitatakse või vääriti mõistetakse, sest see on eksimine tõe vastu inimisiku kohta, raske haav õiglusele enesele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaarid modereeritakse