Paavst Pius IX
Entsüklika
QUANTO CONFICIAMUR MOERORE (7.-9.)
10. august 1863
7. Ka siin, meie armastatud pojad ja auväärsed vennad, tuleb taas esile tuua ja hukka mõista üks väga ränk eksitus, mille lõksu on langenud mõned katoliiklased, kes usuvad, et on võimalik jõuda igavesele pääsemisele, olgugi, et elatakse eksituses ning võõrdununa usust ja katoliiklikust ühtsusest. Selline uskumus on kahtlemata vastuolus katoliikliku õpetusega. Muidugi on neid, kes maadlevad ületamatu teadmatusega meie pühima religiooni suhtes. Järgides siiralt loomuseadust ja selle käske, mis Jumal on kirjutanud kõikide südamesse, ning olles valmis kuuletuma Jumalale, elavad nad ausalt ning võivad saavutada igavese elu jumaliku valguse ja armu tõhusal väel. Kuna Jumal tunneb, uurib läbi ja mõistab selgelt kõikide vaimu, südant, mõtteid ja loomust, ei luba Tema ülim headus ja heldus mitte kellelgi, kes pole süüdi tahtlikus patus, kanda igavest karistust.
8. Samuti on hästi teada katoliiklik õpetus, et keegi ei saa päästetud väljaspool Katoliku Kirikut. Igavene pääsemine ei saa osaks neile, kes vastustavad sellesama Kiriku autoriteeti ja seadmusi ning jäävad põikpäiselt eraldatuks Kiriku ühtsusest ja samuti Peetruse ametijärglasest, Rooma paavstist, kelle "hooleks Päästja on viinapuuaia usaldanud." Kristuse sõnad on piisavalt selged: "Aga kui ta isegi koguduse sõna ei kuula, siis olgu ta sulle nagu pagan ja tölner;"5 "kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu, kes aga minu kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale mu Läkitaja;"6 "kes ei usu, mõistetakse hukka;"7 "kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud;"8 "kes ei ole minuga, see on minu vastu, kes ei kogu minuga, see pillab."9 Apostel Paulus ütleb, et selline isik on "pöörane ja teeb pattu ning on ise enese hukka mõistnud;"10 apostlite vürst nimetab neid valeõpetajateks, "kes vargsi toovad sisse hukutavaid eksiõpetusi ja salgavad ära Issanda, [...] tõmbavad iseeneste peale äkilise hukatuse." 11
9. Hoidku Jumal selle eest, et Katoliku Kiriku lapsed oleksid mingilgi moel ebasõbralikud nende vastu, kes pole meiega ühendatud samade usu ja armastuse sidemetega. Vastupidi, olgu nad alati varmad neid kõigiti teenima nende vajadustes kristliku armastuse teenimisega, olgu nad vaesed või haiged või kannatagu mingi muu läbikatsumise all. Ennekõike päästetagu nad eksituse pimedusest, millesse nad on õnnetult langenud ning püütagu nad tagasi juhtida katoliikliku tõe ja nende armastavaima Ema juurde, kes sirutab alati oma emalikud käed, et neid oma rüppe tagasi võtta. Nõnda, juurdunud kindlalt usus, lootuses ja armastuses ning viljakaina igas heas teos, saavutavad nad igavese pääsemise.
“Et verbum caro factum est”
2 tundi tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Kommentaarid modereeritakse