Väiksem kuri

John Allen Jr. on oma kirjutises "Ainult Benedictus saaks minna Hiinasse" lõpuks kohendanud oma positsiooni, tunnistades, et "ametlik katoliiklik seisukoht on endiselt, et selleks, et seks oleks täielikult moraalne, peab see toimuma heteroseksuaalses abielus ja olema avatud uuele elule" ning et küsimuse all ei ole "niivõrd moraaliteoloogia kuivõrd vaimne küpsemine":

For the record, Benedict's recent comments on condoms do not amount to a reversal of church teaching on human sexuality. The official Catholic view remains that to be fully moral, sex must occur within the context of heterosexual marriage and must be open to new life.

The way Benedict approaches the question in Light of the World actually seems to have less to do with moral theology than spiritual maturation, suggesting that concern for someone else's life and health, even if expressed by the dubious choice to put on a condom, could represent the first stirrings of a sense of responsibility.

Edasi aga osutab ta, et paavsti märkused "näivad äratavat taas ellu liini katoliiklikus moraalireflektsioonis, mille kodifitseeris p. Alphonsus Liguori 18. sajandil ja mis tugines pihiisade pikaajalisele praktikale, tuntud kui 'nõuandmine väiksemaks kurjaks'":

Yet if only indirectly, that analysis does appear to revive a strain in Catholic moral reflection codified by St. Alphonsus Liguori in the 18th century, which built on long-standing practice among confessors, known as "counseling the lesser evil." In a nutshell, it holds that if someone is engaging in behavior the church regards as sinful, and they can't be persuaded to stop, it's permissible to advise them to at least minimize the harm.

Ja tõepoolest, oma "Moraaliteoloogias" kirjutas p. Alphonsus Liguori:

Utrum liceat suadere, aut permittere minus malum ad majus evitandum?

Prima sententia negat, prout tenet Laym. de Car.c. 12. n. 7. cum Azor et aliis. Ratio, quia  comparativum non tollit positivum; unde qui suadet minus malem, vere malum suadet. Limitat vero Laym. cum Azor. nisi malum illum sit virtualiter inclusum in illo alio majori. Sic parato aliquem occidere potes suadere, ut manum tantum amputet; eidem tamen, non alteri designato; sic etiam volenti adulterati potes suadere fornicare cum soluta in generali non autem in particulari. Admittunt hoc Salm. loc. cit. dummodo ille decreverit utrumque malum patrare, cum Nav. etc. At Laym. indistincte loquitur, et Sanch. cum secunda sententia, ut mox dicetur, hac limitationem expresse rejicit: quia (dicit) tunc minus malum proponitur, non ut alter illum perpetret, set ut a majori retrehatur.

Secunda igitur sententia probabilior tenet, licitum esse minus malum suadere, si alter jam determinatus fuerit ad majus exequendum. Ratio, quia tunc suadens non quaerit malum, sed bonum, scilicet, electionem minoris mali. Ita Sanch. de Matrim. lib. 7 d.  XI. n. 15. cum Sot. Mol. Nav. Medin. Sylvest. et aliis pluribus, ac Salm. tract. 21. c. 8. n. 58. cum Cajet.Sot.Pal.Bonac. etc. probabilem putat Croix lib. 2. n. 223. Hinc docet id. Sanch. n. 19. cum Cajet. Sot. Covar. Valent. parato aliquem occidere, licite posse suaderi, ut ab eo furetur, vel ut fornicetur. Et probat ex S. August. in c. Si quis verius, 33. q. 5. ubi: Si enim facturus est, quod non licet, jam faciat adulterium, et non faciat homicidium; et vivente uxore sua, alteram ducat, et non humanum sanguinem fundat. Ex quibus verbis, jam faciat adulterium, probat Sanch. dict. n. 15. cum Soto, Mol. Nav. Abb. etc. S. doctorem, non tantum permittendo, sed etiam suadendo locutum fuisse. Et hoc addit Sanch. n. 23. cum Sal. licere non solum privatis, sed etiam confessariis, parentium, et aliis, quibus ex officio incumbit, impedire peccata subditorum." (Lib.II, Tract.III, De Praecept. Charitatis, Cap.II, n.57, [Page:n260])

Üritan järgnevalt seda ka tõlkida ingliskeelset tõlget appi võttes:

Kas võib [kedagi] veenda [tegema], või lubada [teha] väiksemat kurja, et vältida suuremat?

Esimene arvamus eitab [seda], nagu arvab Laym. (de car. c. 12 n. 7) koos Azor. ja teistega. Põhjendus: kuna võrreldav [parem] ei kõrvalda positiivset [kurja]; seetõttu, kes veenab [tegema] väiksemat kurja, veenab [tegema] tõesti kurja. Ent Laym. ja Azor. piiravad seda [üldist keeldu?], [nii] et antud [väiksem] kuri peab virtuaalselt sisalduma selles suuremas. Nõnda, kui keegi on otsustanud [teise] tappa, võid teda veenda, et ta raiuks vaid käe; ent samal [inimesel], mitte kellelgi teisel osutatul; nõnda ka seda, kes tahab abielu rikkuda, võib veenda seda tegema vallalisega, ent üldiselt, mitte spetsiifiliselt [kellegagi]. Sellega nõustuvad Salm. (loc. cit.), Nav. jt. tingimusel, et ta on otsustanud kumbagi kurja teha. Ent Laym. räägib ebaselgelt, ja Sanch. lükkab teise arvamusega, millest kohe räägime, selle piirangu otseselt tagasi, põhjendades, et sel juhul pannakse ette väiksem kuri mitte selleks, et teine seda teeks, vaid et ta suuremast taganeks.

Seepärast on teine arvamus tõenäolisem, nimelt, et võib veenda [tegema] väiksemat kurja, kui teine on juba otsustanud suuremat korda saata. Põhjendus: kuna sel juhul ei taotle veenmine kurja, vaid head, nimelt väiksema kurja valimist. Nii peavad Sanch. (de Matrim. lib. 7. d. XI. n. 15) koos Sot., Mol., Nav., Medin., Sylvest. ja paljude teistega, ning Salm. (tract. 21. c. 8. n. 58.) koos Cajet., Sot., Bal., Bonac. etc. Croix (lib. 2. n. 223.) seda tõenäolisemaks.  Seepärast õpetab Sanch. (n. 19.) koos Cajet., Sot., Covar., Valent., et on õiguspärane veenda inimest, kes on otsustanud kedagi tappa, et ta sooritaks [selle asemel] varguse või liiderlikkuseakti. Ja tõestab seda p. Augustinuse põhjal c. Si quos verius, (33. q. 5.) [järgmisest] kohast: kui [keegi] on juba otsustanud [teha midagi], mis pole lubatud, siis rikkugu [pigem] abielu ja ärgu tapku; ja kuigi ta naine elab, naitugu teisega, aga ärgu valagu inimese verd. Sanch. (dict. n. 15.) koos Soto, Mol., Nav., Abb. jt. tõestab, et nende sõnadega: rikkugu [pigem] abielu, räägib püha doktor mitte ainult lubamisest, vaid ka veenmisest. Ja see, lisab Sanch. (n. 23.) koos Sal., on lubatud mitte ainult eraisikutele, vaid ka pihi vastuvõtjatele, vanematele ja teistele, kellel lasub ameti poolest kohustus hoida ära neile alluvate patte.

 P. Alphonsus Liguori moraaliteoloogia esitlus sai terava kriitika osaliseks anglikaanide poolt, kes esitasid näiteid sellest kui tõestusi Rooma kiriku allakäigu kohta. Sh. üheks peamiseks näiteks oligi p. Alphonsuse ülaltoodud tsitaat, mis pidi tõestama, et Rooma kirik "lubab teha kurja, et sellest tõuseks head". Oma vastuses sellele kriitikale kirjutas õnnis John Henry Newman:

But, in truth, a Catholic theologian has objects in view which men in general little compass; he is not thinking of himself, but of a multitude of souls, sick souls, sinful souls, carried away by sin, full of evil, and he is trying with all his might to rescue them from their miserable state; and, in order to save them from more heinous sins, he tries, to the full extent that his conscience will allow him to go, to shut his eyes to such sins, as are, though sins, yet lighter in character or degree. He knows perfectly {368} well that, if he is as strict as he would wish to be, he shall be able to do nothing at all with the run of men; so he is as indulgent with them as ever he can be. Let it not be for an instant supposed, that I allow of the maxim of doing evil that good may come; but, keeping clear of this, there is a way of winning men from greater sins by winking for the time at the less, or at mere improprieties or faults; and this is the key to the difficulty which Catholic books of moral theology so often cause to the Protestant. They are intended for the Confessor, and Protestants view them as intended for the Preacher.

Ülaltoodut võib vaadelda ka püha Alphonsus Liguori ja õndsa John Henry Newmani kommentaarina käesolevale kondomooniale või õigemini katoliikliku blogosfääri reaktsioonile meedia reaktsioonile paavsti märkustele.