24 teesi, teodiike

Avastasin, et 24 teesi tõlkimine vajab lõpuleviimist. Vt. kõiki koos.

TEODIIKE

22. Me ei tunneta Jumalat olevat vahetu intuitsiooni kaudu ega ka tõesta seda a priori, vaid a posteriori, st selle kaudu, mis on loodud, järgides argumenti tagajärgedelt põhjusele: nimelt liikuvatelt asjadelt nende liikumise printsiibile ja liikumatule esmaliigutajale; maiste asjade tekkimiselt üksteisele alluvate põhjuste kaudu esmasele põhjustamata põhjusele; kaduvatelt asjadelt, mis võivad nii olla kui mitte olla, absoluutselt paratamatult olevale; nendelt, mis vastavalt olemise, elamise ja mõistmise erinevatele astmetele rohkem või vähem on, elavad ja mõistavad, sellele, mis maksimaalselt mõistab, maksimaalselt elab ja maksimaalselt on; lõpuks, kõikide asjade korralt eraldiseisvale intellektile, mis on asjad korraldanud ja sättinud ning juhatab neid nende eesmärgi poole.

23. Jumalikku olemust väljendab metafüüsilisest aspektist korrektselt ütlemine, et see on samane tema enese olemise aktuaalsuse teostamisega, või et see on subsisteeriv Olev ise, ning samal põhjusel ilmutab ta meile oma lõpmatust täiuslikkuses.

24. Oma olemise puhtuse tõttu eristub Jumal kõikidest lõplikest asjadest. Sellest tuleneb, esmalt, et maailm sai Jumalast tekkida ainult loomise teel; seejärel, et isegi mitte ime läbi ei saa ühelegi loodud loomusele anda loovat väge, mis iseenesest vahetult tekitab oleva [asja] kui oleva; ning lõpuks, et ükski loodud olend [agens] ei saa mõjutada mingi toime olemist muidu, kui liikumise kaudu, mille ta on vastu võtnud esmapõhjuselt.