laupäev, 19. detsember 2009
Austamisväärsed Pius XII ja Johannes-Paulus II
Täna kinnitas paavst Benedictus XVI dekreedid, millega tunnistati viie pühakukandidaadi imetegusid, kuulutati viis isikut õndsaks, tunnistati 1984. aastal kommunistide poolt mõrvatud poola preestri Jerzy Popieluszko märterlust ning kuulutati austamisväärseiks ehk veneraabliteks paavstid Pius XII (1939-1958) ja Johannes-Paulus II (1978-2005). (Viide CC)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Tere, mul on ammu üks küsimus keelel kipitanud -ja see pole sugugi kiusamiseks mõeldud. Kui täpsemalt järele mõelda, siis on tegu muidugi terve teemaga.
VastaKustuta1) Kas Vatikan sõlmib (= võib sõlmida) liitlassuhteid ilmalike riikidega? Stiilis Püha Saksa Rooma Keisririik?
2) Kas Vatikan(=Katoliku Kirik) annaks oma õnnistuse/heakskiidu ilmaliku riigi sõduritele, kes võitlevad katoliikliku usu nimel (deklareerides, et lahingutegevuse eesmärgiks on kaitsta kristlikku usku ja pärandit)?
Miks ma seda küsin või? Sest see on väga päevakajaline teema. Läänemaailm tajub selgelt moslemite survet ning lodev ilmalikkus, mis seni mugavalt kõlbas, uues olukorras enam ei aita. Mulle näib, et läänemaailma sõdurid, kes TEAKSID, et nad sõdivad oma esivanemate usu nimel, oleksid palju rahulikumad ja kindlamad.
Aga see pole vist poliitiliselt korrektne, eks? Vatikan ei riski selliseid avaldusi vastu võtta...-aga kohalik kirik? Kas tema julgeks? Kas preester võiks enne äralendu sõjakoldesse soovijatele missa korraldada?
Tere! Üritan vastata, ehkki ma pole Püha Tooli diplomaatiaga kuigivõrd kursis.
VastaKustuta1) Püha Tool sõlmib riikidega lepinguid. 2007.a. 31. mai seisuga oli Pühal Toolil kahepoolsed lepingud 176 riigiga. Lisaks sellele osalus rahvusvahelistes organisatsioonides ja mitmesugused erilepingud. Eestiga sõlmis Püha Tool diplomaatilised suhted 3. oktoobril 1991.a. Traditsiooniliselt on Püha Tool sõlminud riikidega lepinguid nn. konkordaatide kujul (Wikipedia, Catholic Encyclopedia).
2) Ajaloos on Püha Tool seda kahtlemata teinud. Ma ei oska aga midagi kindlat öelda selle võimalikkuse kohta tänapäeval. Praegu tundub see üsna ebatõenäoline. Pigem püüab Kirik elustada läänes vaakuvat kristlust. See-eest Aasias ja eriti Aafrikas on kristlus vägagi kiirelt kasvav ja elujõuline.
Puhtalt isikliku arvamusena lisan, et lihtsalt esivanemate usu nimel sõdida, ise seda usku jagamata, oleks vaevalt et väga innustav. Teisalt, selle usu laialdane ja sügav kogemine nõuaks läänes massilist pöördumist, see aga omakorda massilist apostolaati. Ja kipub olema nii, et selline apostolaat võib jõuda läände paradoksaalsel moel idast ja lõunast.
Lõpuks, ehkki ma arvan, et ei üleilmne ega kohalik kirik ei läkitaks kedagi spetsiifiliselt uskmatutega sõdima, on kirikul kahtlemata õigus ja kohustus hoolitseda sõdurite hingehoiu eest, sh. sakramentide jagamise eest neile. Nii et ma usun, et preester peaks pühitsema ja hea meelega ka pühitseks Missat soovijatele enne äralendu sõjakoldesse.
Parimat,
Tom
Aitüma asjaliku vastuse eest! :)
VastaKustuta