UDK uue prefekti esimene intervjuu

kath.net/KNA, tõlge inglise keelde Rorate Coelis.

Peapiiskop Chaput' jutlus Fortnight4Freedom lõpetamisel

USA piiskoppide korraldatud protestiaktsiooni Fortnight for Freedom lõpetamisel Philadelphia peapiiskopi Charles Chaput', O.F.M., täna peetud jutlus Washingtonis, Patuplekita Saamise basiilikas:

Isa Hugh S. Thwaithes Basic Catechism

Isa Hugh S. Thwaites, S.J., alustab oma uusi tutvusi küsimusega: "Kas olete katoliiklane?" Kui vastus on eitav, jätkab isa Hugh küsimuse vormis kinnitusega: "Ent te tahaksite olla, eks ole?" (CH)

Siin on isa Hugh audiovormis Basic Catechism.

Ja veel...

Instrumentum laboris oktoobris algava piiskoppide sünodi jaoks:

35. Apostlite missioon ja selle jätkumine algses Kirikus jääb evangeliseerimise alusmudeliks kõikidel aegadel kui sageli martüüriumiga märgitud missioon, millest annab tunnistust mitte ainult Kiriku ajaloo algus, vaid ka viimane sajand ning isegi meie endi aeg. Martüürium annab usutavuse neile, kes annavad tunnistust; nad ei otsi võimu ega kasu, vaid annavad iseendi elu Kristuse eest. Nad näitavad maailmale kaitsetut ent võimast armastust inimkonna vastu, mis antakse neile, kes järgivad Kristust kuni oma elu täieliku äraandmiseni, vastavalt Jeesuse kuulutusele: "Kui nad on taga kiusanud mind, kiusavad nad taga teidki" (Jh 15,20).

Ometi eksisteerivad kahjuks väärad uskumused, mis tõkestavad Hea Sõnumi kuulutamise kohust. Tõepoolest, "tänapäeval kasvab arusaamatus, mille tõttu paljud sageli Issanda evangeliseerimis-käsku kuulda ei võta või jääb see ebatõhusaks (vrd Mt 28,19). Sageli leitakse, et mistahes katse teisi religioossetes küsimustes veenda on nende vabaduse piiramine. Sellest vaatepunktist oleks lubatud vaid iseenese ideede esitamine ning üleskutse, et igaüks toimiks oma südametunnistuse kohaselt, püüdmata neid pöörata Kristuse ja katoliku usu poole. Piisab sellest, ütlevad nad, kui aidata inimestel saada inimlikumaks või ustavamaks iseenda religioonile; piisab õigluse, vabaduse ja solidaarsuse poole püüdlevate kogukondade ehitamisest. Lisaks ei tohiks mõnede arvates kuulutada Kristust neile, kes Teda ei tunne, samuti ei tuleks taotleda Kirikuga liitumist, sest võimalik oleks saada päästetud ka ilma Kristust eksplitsiitselt tundmata ning formaalselt Kirikuga liitumata." (Doctrinal Note on Some Aspects of Evangelization, 3)

36. Ehkki mitte-kristlased võivad pääseda armu läbi, mida Jumal jagab üksnes Temale teadaoleval moel, (V2, Ad gentes, 7) ei saa Kirik mööda vaadata tõsiasjast, et iga inimene püüab ära tunda Jumala tõelist palet ning saavutada täna Jeesus Kristuse, Jumala-kes-on-meiega sõprust. Kristuse, kes on Tõde, täielik järgimine ning Kiriku liikmeks saamine ei kahanda inimlikku vabadust, vaid pigem edendab seda ning viib selle täitumusele isetu armastuse ja kõikide inimeste hüvangu eest hoolitsemise kaudu. Milline hindamatu kingitus on elada Jumala sõprade kõikehõlmavas embuses, mis tuleneb osadusest Tema Poja eluandavas Ihus ja Veres, võtta Tema käest vastu see kindelolek, et meie patud on andeks antud, ning elada usust sündinud armastuses! Kirik igatseb, et kõik saaksid osa nendest rikkustest, nii et nad omandaksid tõe täiuse ja päästevahendid, et saavutada "Jumala laste kirkuse vabadus" (Rm 8,21). Kirik, kes kuulutab usku ja (k)annab seda edasi, jäljendab Jumalat ennast, kes astub osadusse inimkonnaga, andes oma Poja, kes omakorda valab välja Püha Vaimu, et inimesed saaksid uuestisündida Jumala lastena.

Evangeliseerimine ja Kiriku uuenemine

37. Kirik on evangeliseerija, ent ta alustab iseenese evangeliseerimisest. Ta on "nende kogukond, kes usuvad, läbielatud ja jagatud lootuse kogukond, vennaliku armastuse kogukond, ning ta peab lakkamatult kuulatama seda, mida ta peab uskuma, põhistust oma lootusele, uut armastuse-käsku. Ta on maailma kastetud Jumala rahvas, sageli kiusatud ebajumalate poolt, ning ta peab alati kuulatama teadaandmist 'Jumala suurtest tegudest', mis pöörasid ta Issanda poole; ta peab laskma Jumalal end taas kokku kutsuda ja -ühendada. Lühidalt, see tähendab, et kui ta tahab säilitada värskust, energilisust ja jõudu Evangeeliumi kuulutamiseks, vajab ta [ise] pidevat evangeliseerimist" (Paulus VI, Evangelii nuntiandi, 14, 15). Vatikani II Kirikukogu on jõuliselt tõstatanud Kiriku evangeliseerimise teema, püsiva pöördumise ja uuenemise kaudu, selleks et usutavalt evangeliseerida maailma (V2, Ad gentes, 5, 11, 12). Selles suhtes on täna endiselt tähenduslikud paavst Paulus VI sõnad, kui ta kinnitab evangeliseerimise esmasust ja tuletab kristlastele meelde: "Oleks kasulik, kui iga kristlane ja iga evangeliseerija palvetaks järgmise mõtte üle: inimesed saavad Jumala armu läbi pääseda ka muul moel, isegi kui me ei kuuluta neile Evangeeliumi; ent meie, kas meie saame pääseda, kui meie hoolimatuse või kartuse või häbenemise tõttu -- mida p. Paulus nimetas 'Evangeeliumi häbenemiseks' (Rm 1,16) -- või väärade ideede tagajärjel seda ei kuuluta?" (Evangelii nuntiandi, 74)

Evangeliseerimisest

Kord, mitte väga ammu, kuulsin üht preestrit jutlustamas, et me ei peaks nii väga oma usust rääkima või seda kuulutama, parem on "oodata, kuni meilt küsitakse, et mis meid toidab, et me nii hästi elame", või midagi sellist. Sattusin nüüd lugema kardinal Arinze lühikest sõnavõttu UDK dokumendi "Dokrinaalne märkus evangelisatsiooni mõningate aspektide kohta" tutvustamisel (14. dets. 2007), kus ta jõuliselt esindas teistpidist seisukohta, mis vastab minu arvates rohkem kristlase missioonile "minge ja kuulutage evangeeliumi kogu loodule":

"Meie kristliku usu jagamist teistega, kes veel ei tunne Kristust, tuleb käsitada armastusteona, eeldusel, et seda tehakse täieliku austusega nende inimväärikuse ja vabaduse suhtes. Tõepoolest, kui kristlane ei püüa levitada Evangeeliumi, jagades seda Jeesus Kristuse ülivõimsat tundmist (vrd Fi 3,8) teistega, siis võime kahtlustada, et see kristlane pole kas usus täielikult veendunud, või ei soovi isekuse ja laiskuse tõttu jagada pääsemise täielikku ja külluslikku vahendit oma kaasinimestega."

NCR indervjuu peapiiskop di Noiaga

Väljaandes National Catholic Register ilmus põhjalik ja väga huvitav intervjuu hiljuti Ecclesia Dei komisjoni asepresidendiks määratud dominikaani, peapiiskop Augustine di Noiaga.

LISATUD 10.07
Veel üks intervjuu peapiiskop di Noiaga Vatican Insideris.

UDK uus prefekt

Püha Isa on määranud UDK uueks prefektiks Regensburgi senise piiskopi Gerhard Ludwig Mülleri, tõstes ta ühtlasi peapiiskopi seisusesse. Kardinal William Joseph Levada esitas oma lahkumispalve seoses 75 aasta vanusepiiri ületamisega möödunud aastal. Piiskop Müller on 64-aasatane. UDK prefektina on piiskop Müller automaatselt ka Ecclesia Dei Paavstliku Komisjoni, Paavstliku Piibli-komisjoni ja Rahvusvahelise Teoloogilise Komisjoni president. (Vt VIS, Andrea Tornielli (vt ka Vatican Insider), isa Z, Whispers in the Loggia, Paolo Rodari, John Allen, Hermeneutics of Continuity, Rorate Coeli, LifeSiteNews)

Läbirääkimised lähenevad lõpule?

Või siis jälle mitte.

13. juuni kohtumise järel UDK prefekti kardinal Levada ja SSPX ülema piiskop Fellay vahel tekkis korraks mulje, et lõpp on tõepoolest lähedal. Paraku selgus peagi, et ilmselt siiski mitte. Pigem võib olla algamas läbirääkimiste uus faas. Nagu kirjutati kohtumise järel DICI kommünikees: "Soov täiendavate selgituste järele võib päädida diskussioonide uue faasiga." Lugedes uuesti üle VIS kommünikee, võib sarnase vihje välja lugeda viimasest lausest: "Kohtumise lõpus väljendati lootust, et see täiendav võimalus reflektsiooniks aitab samuti kaasa täieliku osaduse saavutamisele P. Pius X Vennaskonna ja Apostelliku Aujärje vahel."

Vangerdused...

Sandro Magister Chiesas ja John Allen NCRis vaatlevad positsioonimängu Vatikanis.

Uus ametikoht Vatikanis

Mitmete meediaskandaalide järel asub Vatikani Riigisekretariaadis tööle kommunikatsiooninõunik, kelle ülesandeks on tegeleda kommunikatsiooniprobleemidega Riigisekretariaadis ning koordineerida suhteid Püha Tooli pressikeskuse ja Püha Tooli teiste meediainstitutsioonide vahel (Vatikani raadio ja televisioon, L'Osservatore Romano). Uude ametisse on värvatud Fox Newsi Rooma-korrespondent, ameerika ajakirjanik Gregory Burke, kes on Opus Dei numeraar ja on paaril korral sarnase pakkumise juba tagasi lükanud. (Whispers in the Loggia)

PS (28.06): Vestlus L'Osservatore Romanos

Uue evangelisatsiooni rindelt

TÄIENDATUD 25.06
Johannes Paulus II osutas järjepidevalt "uue evangelsiatsiooni" vajadusele dekristianiseerunud regioonides, sealhulgas muidugi eelkõige Euroopa kultuuriruumis, ja Benedictus XVI on omalt poolt püüdnud anda sellele initsiatiivile konkreetsemat kuju. Üheks sammuks oli niinimetatud "eesõue" kohtumiste sisseseadmine Paavstliku Kultuurinõukogu suunamisel (väike ülevaade John Allenilt). Initsiatiiv lähtus Benedictus XVI 2009. aasta jõulukõnest kuuriale, kus ta meenutas oma reisi Tšehhi, statistiliselt Euroopa kõige sekulariseerunumasse riiki. "Eesõu" viitas Jeruusalemma templi eesõuele (courtyard of the gentiles), mis oli avatud ka paganatele. See on mõeldud kohtumispaigana katoliikliku maailma-, ühiskonna- ja inimesekäsituse ning kaasaegse sekulaarse kultuuri esindajate vahel. Viimane kohtumine toimus Palermos 29.-30. märtsil teemal "Seaduslikkuse kultuur ja multireligioosne ühiskond". Eelmised kohtumised on toimunud Bolognas, Pariisis, Bucharestis, Firenzes, Roomas ja Tiranas.

Kui "rahvaste eesõue" kohtumised on aset leidnud Paavstliku Kultuurinõukogu presidendi kardinal Gianfranco Ravasi eestvedamisel, siis "uue evangelisatsiooni" spetsiifilisemaks edendamiseks otsustas Benedictus XVI (väidetavalt kardinal Angelo Scola ettepanekul) luua koguni uue struktuuri Rooma kuurias -- Uue Evangelisatsiooni Edendamise Paavstliku Nõukogu. Uus nõukogu loodi 21. septembril 2010 väljaantud apostelliku kirjaga motu proprio vormis Ubicumque et semper. Nõukogu presidendiks määrati mõnevõrra üllatuslikult peapiiskop Rino Fisichella, kes oli hiljuti lahkunud Paavstliku Elu-akadeemia presidendi kohalt seoses skandaaliga, mille ta põhjustas oma seisukohavõtuga nn Brasiilia tüdruku loos, mille klaarimiseks oli Usudoktriini Kongregatsioon sunnitud kinnitama Kiriku doktriini tehisabordi kohta. Samuti on "uuele evangelisatsioonile" pühendatud oktoobris asetleidev piiskoppide sünod, mille instrumentum laboris (lad. töövahend; st töödokument; aasta eest avaldati nö "lähtedokument" ehk lineamenta, millele põhjal oodati Kiriku kõikidelt tasanditelt seisukohti töödokumendi formuleerimiseks) hiljuti avaldati. Oktoobris algab teatavasti ka paavsti poolt apostelliku kirjaga motu proprio vormis Porta fidei väljakuulutatud Usu Aasta, mis on pühendatud Vatikani II Kirikukogu alguse 50ndale aastapäevale, aga langeb kokku ka Katoliku Kiriku Katekismuse avaldamise 20nda aastapäevaga. Uue evangelisatsiooni nõukogu käivitas mõne päeva eest Usu Aastale pühendatud võrgupesa ning peapiiskop Fisichella ja nõukogu alamsekretär msgr Graham Bell tutvustasid pressikonverentsil nõukogu plaane Usu Aastaks ning Usu Aasta logot, mis kujutab Kirkut täies purjes laevana, mastipuuks rist, purjed moodustamas tähekombinatsiooni IHS (Iesus homini salvator), taustaks päike, mis sümboliseerib Armulauda:

50. Euharistlik Kongress

Iirimaal on käimas 50. Rahvusvaheline Euharistlik Kongress.

Lähemalt euharistlikest kongressidest vt. Wikipediast.

Läbirääkimised SSPX-ga lähenevad lõpule

MUUDETUD 15.06
13.06 kohtusid Vatikanis UDK prefekt kardinal Levada ja SSPX ülem piiskop Fellay. VIS teatel andis kardinal Levada piiskop Fellayle edasi Püha Tooli seisukoha SSPX vastuse suhtes doktrinaalsele preambulale. Samuti esitati esialgne dokument personaalprelatuuri kui SSPX võimaliku tulevase staatuse kohta. Piiskop Fellay lubas oma vastuse anda "mõistliku aja jooksul". Vennaskonna kõikide piiskoppidega tegeldakse "eraldi ja singulaarselt".

Loe lähemalt:

• VIS
• Andrea Tornielli, Vatican Insider
• Rorate Coeli

Pilte Corpus Christi pühalt

Pildistas Varro

Järjekordsed skandaalid Vatikanis

Eile teatati Ettore Gotti Tedeschi, nn "Vatikani Panga" (Istituto per le Opere di Religione, IOR) juhataja vastasest umbusaldushääletusest. Neli IOR nõukogu viiest liikmest (viies on Tedeschi ise) teatasid, et Tedeschi on usalduse kaotanud, kuna pole toime tulnud enesele võetud ülesannetega IOR operatioonide läbipaistvamaks muutmisel.

Täna aga teatati paavsti "kammerhärra", Paolo Gabriele arreteerimisest, keda süüdistatakse Vatikani viimasel ajal vaevanud salastatud ja privaatse informatsiooni lekitamises, nn Vatileaks afääris.

Loe kommentaare Andrea Tornielli (+Vatican Insider), John Allen Jr., Rorate Coeli.

Litsid naised need Tervise Hävingu Instituudi omad

On omale lateksi pähe tõmmanud ja näevad nüüd kogu maailma kummiselt. Alles nad libustasid naisi oma plakatitega, nüüd siis mehi. Lausa kummitab. Kui paarisaja aasta pärast mõni eestlane veel alles on, siis on Tervise Hävingu Instituudi töö küll liiva jooksnud.

UDK  kommentaar :) 

FSSPX sisedialoog

Prantsuskeelne Riposte catholique avaldas eile kaks kirja FSSPX piiskoppide omavahelisest kirjavahetusest. Esimene kiri pärineb 7. aprillist ja sellele on alla kirjutanud piiskopid de Galarreta, de Mallerais ja Williamson. See on adresseeritud FSSPX generaalnõukogule ning selles kutsutakse üles mitte nõustuma Vatikani poolt etteantud doktrinaalse preambulaga või Püha Tooli pakutava kokkuleppega. Piiskop Fellay ja teiste generaalnõukogu liikmete vastus pärineb 14. aprillist ja selles esitatakse kaalutlused pakutava kokkuleppe aktsepteerimise poolt. Ingliskeelset tõlget kirjast saab lugeda blogist Rorate Coeli.

Kirju kommenteerib ka Andrea Tornielli Vatican Insider lehel.

Teadanne katehheesi kursuse kohta

2012.-2013. a. katehheesi kursus täiskasvanutele Peeter-Pauli koguduse juures algab kolmapäeval, 26. septembril 2012. Soovijad võivad ennast kirja panna koguduse kantseleis Vene tn 18 (tel. 6446367) või registreeruda kontaktvormi kaudu. Katehhees on mõeldud täiskasvanutele, kes soovivad vastu võtta ristimist või esimest armulauda, või soovivad põhjalikumalt tutvuda katoliku kiriku õpetusega.

Feser contra Rosenberg

Edward Feseri 10sse postitusse jaotatud kriitika Alex Rosenbergi The Atheist’s Guide to Reality saientismi kohta.

Apostel Filippuse haua avastamine

Arheoloog Francesco D'Andria jutustab Zeniti intervjuus püha apostel Filippuse haua avastamise loost möödunud aastal Hierapolises, Früügias, praeguses Türgis.

Biblical Archelogy Review